Kommunikatsiooni- ja ärinõustamisagentuuri Miltton tellimusel läbiviidud värske uuring näitab, et ettevõtted ootavad rohepöörde läbiviimiseks riigilt suuremat informeeritust ning paremaid toetussüsteeme.

Äri- ja kommunikatsiooninõustamisagentuur Miltton viis aprillis koostöös Norstatiga läbi uuringu ettevõtete suhtumisest rohepöördesse. Uuringu tegemise ajendiks oli nii soov kaardistada ettevõtjate nägemust oma ettevõtte keskkonnasäästlikumaks muutmisest kui ka suhtumist riigi rolli rohepöörde läbiviimisel.

Ettevõtete teadlikkus rohepöörde olemusest ja kestlikkusaruandlusest muutub aina olulisemaks, kuna lähiaastail peavad ka Eesti ettevõtted hakkama järk-järgult raporteerima oma majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste (ESG) mõjude kohta. Kuigi otseselt puudutab see aruandlus Eestis vaid suuremaid ettevõtteid, hakkab see kaudselt mõjutama kõiki, kes näiteks teevad aruandluskohuslastele allhanget või tahavad pangast investeeringuteks laenu saada.

“Esimesele ringile ettevõtetest hakkab aruandluskohustus kehtima 2025. aasta algusest, kuid see tähendab, et aruanne tuleb esitada 2024. aasta andmetele tuginedes. Seega peab ettevõte olema ennast selleks ajaks nö sobivasse vormi viinud, et oleks võimalik kestlikussaruandluse jaoks kvaliteetseid andmeid koguda,” selgitas Milttoni vastutustundliku ettevõtluse tiimi juht Helen Tammemäe. “See omakorda tähendab, et praegu on juba üsna viimane aeg ettevõttes jätkusuutlikkuse teemadega tegelema hakata.”

Uuringus küsitleti 300 ettevõtte esindajat. 76% peab Euroopa rohelepet kindlasti või osaliselt vajalikuks, samas näeb 51% rohepöörde mõju oma ettevõttele kulude suurenemisena.

Julgelt kaks kolmandikku vastanutest ei taju survet oma tegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ei klientidelt, töötajatelt ega koostööpartneritelt, mis tähendab, et ühiskondlikku survet selles osas ettevõtetele veel pole. Samas on 56% alustanud oma ettevõtte tegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmisega.

Riigil nähakse ettevõtete keskkonnajalajälje vähendamises rolli nii vastava toetussüsteemi loomisel (65%) kui ettevõtete paremal nõustamisel (60%). 58% tõi välja ka selle, et riigipoolsed sõnumid, miks see üldse on vajalik, peaksid olema selgemad.

Riigi edukusele ettevõtjate teavitamisel sellest, mis samme tuleb astuda oma keskkonnajalajälje vähendamiseks, andis skaalal 1-5 (1= läbikukkunud, 5=väga edukas) 46% vastanutest riigile hindeks kolme, 28% kahe ja 16% ühe. 9% hindas riiki nelja ja üks protsent viiega. Vähesest teavitustööst annab aimu ka fakt, et 55% vastanutest ei tea, mis asi on Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv ja sellest lähtuv aruandluskohustus.