“Miks?” on küsimus, mida küsime palju kordi päevas ja seda enamasti täiesti märkamatult. Lapseeas vastati liigsete mikside peale tihti, et sa oled liiga uudishimulik. Kas kunagi saab olla liiga uudishimulik? Täiskasvanud – ärge mitte kunagi seda lastele öelge, ja lapsed – ärge kunagi kuulake neid, kes nii räägivad! Need lapsed, kes jätkavad miksidega ka täiskasvanueas, on enamasti palju avatumad ja edasipüüdlikumad kui need, kes küsimise lõpetasid. Uudishimu on midagi, mis eraldab terad sõkaldest ja keskpärased organisatsioonid väga headest.

“Miks me teeme seda, mida me teeme?” on küsimus, mida organisatsioonid küsivad endilt väga harva. Kasumi teenimine ei ole vastus – see on tagajärg, mitte põhjus. Vastus küsimusele “miks?” tähendab su eksistentsi mõtet – miks su töötajad hommikul end voodist välja veavad ja miks peaks sinu organisatsiooni käekäik inimestele üldse korda minema? Hea näide on siinkohal Apple iPod ja Creative mp3 mängijate tutvustused. Creative tutvustas oma seadet kui „5GB mp3 mängija“, Apple aga „1000 laulu sinu taskus“. Edasine on juba ajalugu. Põhjus, miks me Creative’i mp3 mängijast midagi kuulnud ei ole, on nende võimetus vastata küsimusele “miks mul seda vidinat vaja on?”.

McKinsey uuringu järgi on just need ettevõtted edukad, kes kasutavad nn „Kasvu kolme muutujat“ ehk loovust, analüütikat ja brändi unikaalset DNA-d. Kõigist ettevõtetest, kes kasutasid 2018.–2019. aastal kasvõi ühte kolmest muutujast nägi kasvunumbreid enam kui kuus protsenti. Neil, kes lisasid sinna ka teise muutuja, kerkis kasv üle seitsme protsendi. Ettevõtetel, kes otsustasid kõige kolme kasuks, oli kasv rohkem kui 12 protsenti (McKinsey 2021).

Iga element kolmest on äärmiselt oluline. Loovus on olnud brändide osaks juba üpris pikka aega – kui mängu tulid üha suurenevad andmehulgad, siis loovuse ja andmete analüüsi ühendamine andis ettevõtetele veel ühe olulise hoova, et oma tooteid ja teenuseid paremini planeerida. Lisame siia ka brändi DNA (ehk vastuse küsimusele “miks?”), sünteesime selle loovuse ja analüütikaga ning valminud ongi võimas tööriist. Nii on võimalik luua väärtuspakkumist täiesti unikaalsel moel, põimides sinna vaid brändiomast – tekib toodete ja teenuste ökosüsteem, mis aitab inimestel orienteeruda lugematute valikute keskel.

Siinkohal on väga oluline kõigi kolme muutuja sujuv koostöö ning just sellistes olukordades on vaja disaineri abi, kes suudab need kokku kõlama panna. Mitte disaineri kui toodete ilusaks kujundaja (stamplik mõtlemine, mis kahjuks ikka veel prevaleeriv on), vaid disaineri kui empaadi, protsessijuhi ja strateegi nõu ning jõudu.

Tulles tagasi loovuse, analüütika ja brändi DNA sünteesimise juurde, on oluline see, et inimene on alati kõigi ees, kõiges sees ning kõige keskel. Vajalik on mõista oma inimesi 360 kraadi ulatuses – see kehtib nii oma klientide kui ka töötajate kohta. Vajalik on näha ka seda, milline on inimeste suhe taustsüsteemi, millised on nende mõttemallid ja mis on need nähtamatud punased jooned, mis neid struktuure koos hoiavad. Siin tulevad mängu süsteemne ja disainmõtlemine, mille kandev roll on disaineril.

Tänases hüperkompleksses ja konkurentsitihedas maailmas juhtub tihtipeale see, et ka hoolas uudishimutseja põrkab probleemi otsa, et miksi sees on veel suurem miks. Enamgi veel, kui miksi sees on omakorda miljon miksi. Näiteks, sa oled oma sektoris väga hea tulevikku vaatav tööandja, kuid viimasel ajal on su ettevõttest lahkunud mitu olulist töötajat. Sa ei oska probleemile päris hästi reageerida, kuna omast arust ei ole sa midagi valesti teinud. Kasutades disain- ja süsteemset mõtlemist võib aga mööda siksakitavat teed juurpõhjuste poole liikuma hakata.

Töötajate lahkumine on sündmus, mida sina kui tööandja näed, kuid sündmuse taga on alati mustrid, mis neid põhjustavad. Kas äkki konkurent on otsustanud su võtmetöötajaid üle osta? Või on töökoormus erakordselt suur või hoopis ei sobi neile sinu töökultuur? Kui minna veelgi rohkem süvitsi, leiame sealt struktuurid või süsteemid, mis neid mustreid põhjustavad. Näiteks konkurents sinu sektoris on suurenenud, mis on omakorda põhjustanud talentide üleostmist; sinu töökoormus võrreldes palgaga ei ole enam konkurentsivõimeline ja töökultuur on muutunud seoses brändi DNA kaasajastamisega palju avatumaks.

Kaevates veelgi sügavamale, jõuame inimese tasandile, mõttemallide manu, mis võimaldavad struktuuridel toimida nii nagu nad toimivad. Sealt vaatab vastu, et töötajad, kes lahkusid, ei ole olnud ka kunagi väga lojaalsed ega ettevõtte DNA-ga ühel lainel. Nad olid harjunud kena sissetulekuga samas kui nende mõttemallid ei olnudki uueneva organisatsiooniga sina peal. Kõiki etappe niiviisi omavahel kaardistades või sünteesides ilmuvadki välja tegelikud probleemide allikad, mida nüüd on võimalik õigest otsast lahendama hakata.

Ülaltoodud väga lihtsustatud teekonda aitab läbi käia üks oluline süsteemse mõtlemise tööriist, milleks on „Jäämäe mudel“ (…just see, mis Titanicuga kokku põrkas, sest kapten nägi ainult veepealset osa ja sedagi liiga hilja). Me kõik oleme kuulnud, et jäämäe veepealne osa moodustab ühe kümnendiku selle kogumassist, ehk siis tervelt 90% me ei näe. Sama kujundlikult võib kirjeldada enamikke tänapäeva keerukaid organisatsioone ja neis toimuvaid protsesse. Me näeme (…ja kuuleme ja haistame ja katsume) ainult 10% sellest, mis tegelikult toimub, aga enamik olulist on peidus pinna all, mõjutades seda, mis pinnale kerkib.

Jäämäe mudel kirjeldab kompleksse süsteemi nelja olulist osa:

1. Sündmusi, mis juhtusid, millegi on tagajärjel.

2. Mustreid või trende – esimene kiht, mis on pinna all peidus ja põhjustavad nähtud sündmusi.

3. Struktuure, mis omakorda põhjustavad nende mustrite teket.

4. Mõttemalle – tähistades väärtusi, hoiakuid ja tõekspidamisi, mis võimaldavad struktuuridel toimida just nii nagu nad toimivad.

Pildi joonistas Helena Eharand, Miltton Lendstart 2021 praktikaprogrammis osaleja.

Disainmõtlemine ei anna meile kunagi sirgeid teid ja lihtsaid vastuseid. Neid tegelikult ju ei olegi olemas. Kuid ta aitab meil samm sammu haaval kohale jõuda ja mitte teha asju õigesti vaid teha õigeid asju!