Mõju meistriklass on neli kuud kestev arenguprogramm, mis keskendub isikliku professionaalse mõjujõu kasvatamisele kõneisikuna. Antud blogilugu on esimene lugu kolmest loost koosnevast Mõju meistriklassi tutvustavast blogilugude seeriast.

Autentne „mina“ on keeruline kontseptsioon. Nimelt ei saa me kunagi valmis – muutuvad eluetapid, rollid ja eesmärgid uuendavad pilti pidevalt. Samuti ei seisa inimese „mina“ isolatsioonis, vaid on mõjutatud teda ümbritsevast kontekstist ja teistest inimestest. Seega pole meist üht “õiget” versiooni, vaid paneme endast mängu eri külgi sõltuvalt olukorrast. Muutliku keskkonna nõudmiste ja uute väljakutsete keskel seisneb kunst olla hea kindlustundega “sina ise” eneseteadlikkuse ja väliskeskkonnaga suhestumise oskuslikus kombineerimises.

Eneseteadlikkuse kasvatamine isiksuseomaduste avastamise toel

Üks elu jooksul suhteliselt püsiv nähtus on täiskasvanu eaks geneetiliste tegurite, elukeskkonna ja -kogemuste tulemusena väljakujunenud isiksus. Oma isiksuse profiili mõtestamine on hea viis eneseteadlikkuse avardamisega alustamiseks, kuna isiksus mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist (Milttonis kasutame selleks Workplace Big Five isiksuse profileeringut) – seda nii isiklikus kui tööelus. Professionaalse elu kontekstis loob isiksus osa tööalasteks ülesanneteks ja väljakutseks tugevamad ja teisteks hapramad eeldused, muutes seega mõned olukorrad meile hõlpsamaks ja teised ressursikulukamaks.

Tegelikkuses võimaldavad vähesed töökohad oma turvalisusalas kaua püsida ja rahulduda ainult isiklikele tugevustele mängimisega. Tööalane roll võib aeg-ajalt esitada nõudmisi, millele vastamiseks peab justkui osale oma loomupärastest eeldustest vastu töötama või isiksuseomaduste skaalade kumme venitama. Näiteks võivad avaliku kõnelemise ja kontaktide loomise vestlused suurüritusel loomult introvertsemalt inimeselt nõuda suuremat pingutust ja pikemat taastumisaega. Või näiteks võib kõrge meelekindlusega (Suure Viisiku skaala omadus) inimene, kes funktsioneerib kõige paremini siis, kui asjad on struktureeritud ja pikalt ette planeeritud, olla kimpus kiirete ja spontaansete viimasehetke muudatuste keskel. Kirjeldatud olukorrad ei ole mugavad ega alati nii lihtsad teostada, mistõttu vajavad tähelepanu ja teadvustamist kahel vastandlikul suunal.

Säilitades tuttavat ja tervitades ebamugavust

Pidevalt ja pikaajaliselt oma loomupärastele omadustele vastu töötades võime endale liiga teha – näiteks leida ennast kurnatuna või töörõõmu kaotanuna. Isiksuse profiil annab hea tunnetuse, millised olukorrad ja tegevused mõjuvad lihtsamalt, loomulikumalt ja annavad tegutsemisjõudu. Pidevalt oma mugavuse äärealadel tegutsemine on paratamatult kurnav ja vajab puhkuse ning tuttava ja turvalisega tasakaalustamist.

Teisalt – uute ja mitteloomuomaste tegutsemisviisidega eksperimenteerides nihkub mugavustsooni piir, mille preemia on kasv ja sitkus. Ebamugavuse tajumine uuega katsetades ei tähenda veel, et ettevõtmine on vale ja tuleb maha kanda – see võib olla hoopis märk kasvust. Samuti ei tähenda oma loomuse vastu tegutsemine “võlts” olemist, vaid võimaldab end eri nurkade alt avastada ja arendada, et siis vastavalt olukorrale paremini kohaneda.

Enda “mina” tundma õppimine ja ehitamine on elukestev protsess. Just siis, kui kõik tundub olevat selge ja klaar, kerkib peagi esile uus muutuja, mis pakub hea võimaluse endale taas värske pilguga otsa vaadata. Oma professionaalse mõju parimaks mängu panemiseks on turvalise ja tuttava võimendamise kõrval sama oluline sõbruneda ka uue ja esialgu ebamugavaga.