2015. aastal leppis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) kokku kestliku arengu eesmärkides (ingl Sustainable Development Goals ehk edaspidi SDG-d) selleks, et aastaks 2030 kollektiivselt leevendada või täielikult lahendada üleilmseid sotsiaalseid, keskkondlikke ja majanduslikke probleeme. Eesmärgid hõlmavad endas 17 fookusteemat, 169 alaeesmärki ning 232 indikaatorit. 2023. aasta suvega oleme püstitatud ajakavaga jõudnud täpselt poolele teele – kuidas eesmärkide poole liikumine edeneb? Kas SDG-dest rääkimine on üldse veel relevante? Ning kuidas saab SDG-sid arengu kavandamisel jätkuvalt arvesse võtta?

Ainult 12%-ne edu eesmärkide poole liikumisel

ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council, ECOSOC) viimasest raportist selgub, et enamike eesmärkide poole liikumisel oleme 2015. aastal püstitatud sihttasemetest mõõdukalt või tugevalt rajalt maas. Muuhulgas nähtub aruandest, et praeguse arengukursi kohaselt on 2030. aastal:

• 575 miljonit inimest äärmises vaesuses;
• 84 miljonit last ei käi koolis ja neist, kes koolis käivad, ei oska 300 miljonit lugeda ega kirjutada;
• taastuvenergia moodustab vaid väikese osa maailma energiavarustusest ja süsinikdioksiidi tase tõuseb jätkuvalt;
• 660 miljonit inimest elab ilma elektrita;
• ligikaudu 2 miljardil ei ole juurdepääsu puhtale toiduvalmistamisvõimalusele ja nälja tase on tagasi 2005. aastaga võrreldaval tasemel;
• liikide massiline väljasuremine elupaikade kadumise tõttu jätkub;
• praeguse trendi jätkudes on vaja 286 aastat, et kaotada õiguskaitsest sooline diskrimineerimine.

Andmestikku kogutakse alaeesmärkide kaupa ja jooniselt on näha, et kõigi 169 alaeesmärgi lõikes on andmetes puudujääke. Samast raportist selgub ka, et 17-st kestliku arengu eesmärgist üheksa puhul on alates 2015. aastast rahvusvaheliselt võrreldavad andmed olemas ainult umbes poolte riikide või piirkondade kohta 193-st. Ühe soovitusena kõlab ka eesmärkide saavutamise kiirendamiseks riikliku ja piirkondliku strateegilise lähenemise suutlikkuse parandamine. Selle tagamiseks on vaja SDG-de süstemaatilist integreerimist nii avaliku- kui erasektori arenguprotsessidesse, mis tagab nii relevantsed ja võrreldavad andmed kui tegevuskavad eesmärkide poole liikumisel.

Kuidas SDG-sid arengu kavandamisel arvesse võtta?

Olgugi, et SDG-d on püstitatud riikide üleselt, vajavad globaalsed probleemid lokaalseid lahendusi. Osa SDG-sid on Eesti kontekstis rohkem relevantsed, teised vähem. Organisatsiooni või ettevõtte tegevuses kestliku arengu eesmärkide arvesse võtmiseks tuleks esmalt kaardistada selle probleemsed mõjukohad ning lisaks igapäevasele silmaga nähtavale mõjule arvestada ka tarneahelatest ja olelusringist tulenevate mõjudega.

Maailmas on paraku küllaldaselt näiteid, kus justkui ollakse kestliku arengu eesmärkidega oma arengusuundade kujundamisel arvestanud, ent lähemal vaatlusel selgub, et see on jäänud vaid SDG ikooni riputamiseks kohta, kuhu see tundub sobivat.

Strateegiline töö SDG-dega saab toimuda laias laastus kahe nurga alt: kraadimine, kas juba valitud suund on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega või kujundada suunda juba algusest peale lähtuvalt kestliku arengu eesmärkidest. Maailmas on paraku küllaldaselt näiteid, kus justkui ollakse kestliku arengu eesmärkidega oma arengusuundade kujundamisel arvestanud, ent lähemal vaatlusel selgub, et see on jäänud vaid SDG ikooni riputamiseks kohta, kuhu see tundub sobivat. See on tekitanud olukorra, kus kestliku arengu eesmärgid on mõnes mõttes devalveerunud, sest pelgalt ikoonidega lehvitamine arengut juhtida ei aita. Väga oluline on arvesse võtta ja kasutada ka SDG-de alaeesmärke ja nende mõõdikuid.

Meie kogemus

Milttonil on viimase paari aasta jooksul olnud võimalus nõustada kestliku arengu osas nii Tartu ruumiloome osakonda kui Tallinna Strateegiakeskust. Tartu soovis kestliku arengu eesmärke arvesse võtta juba uue arengukava koostamise juures ja Tallinn siduda olemasoleva strateegia „Tallinn 2035“ kestliku arengu eesmärkidega, selleks et linnal oleks võimalik hakata seirama, kus maal kestlikku arengu vaates ollakse.

Lühidalt töö sisust: Tallinna linnas alustasime esimese sammuna suuremahulisest info koondamisest, mille tulemusel saime ülevaate linnas olemasolevatest mõõdikutest ja kogutavatest andmetest. Seejärel lõime seosed linna strateegiliste eesmärkide ning kestliku arengu eesmärkide vahel. Mõõdikute kaudu saime kestliku arengu alaeesmärgid kokku viia Tallinna strateegiliste eesmärkidega ja selle töö tulemus saab peagi Tallinn 2035 veebilehe kaudu nähtavaks. Kaardistuse tulemusel joonistusid välja ka kestliku arengu eesmärgid, millega on Tallinna linnal nõrk seos või puudub süsteem nende osas arengu mõõtmiseks. Selle töö käigus saime selgeks, et lisaks värvilistele ruudukestele pakuvad SDG-d suurepärast raamistiku kestliku arengu strateegiliseks juhtimiseks ning arengu seiramiseks ülemaailmsete kokkulepete suunal.

SDG-dega töötamine on rätsepatöö, sest organisatsioonid on oma arengut kavandavad dokumendid üles ehitanud erinevalt ning sellest lähtuvalt on vaja kujundada ka olukorraga sobiv metoodika kestliku arengu strateegiliseks juhtimiseks organisatsioonis. Ent oluline on mõista, et SDG-dest lähtumine arengu kavandamisel on jätkuvalt relevantne ja eriti sobilik just avaliku sektori organisatsioonidele, aga teiselt poolt ka ettevõtetele, mille tarneahelad ulatuvad üle maailma laiali ning mille olelusring ja mõju ulatus läbib väga erinevaid ühiskonnagruppe.

Kui teil tekkis kestliku arengu raamistiku vastu suurem huvi, siis võtke julgelt ühendust! Oma senisele kestliku arengu eesmärkidega töötamise kogemusele tuginedes pakume järgnevaid teenuseid:

• Sobiva metoodika leidmine kestliku arengu eesmärkide sidumiseks organisatsiooni arengustrateegiate ja/või -kavadega
• Sihtide ja eesmärkide seadmine tulenevalt kestliku arengu eesmärkidest
• Kestliku arengu eesmärkide mõõdikute ja organisatsioonis olemasolevate mõõdikute integreerimine, seiresüsteemi loomine
• VLR (Voluntary Local Review) alane nõustamine linnadele ja omavalitsustele
• Kestliku arengu teemaliste töötubade ja koolituste läbiviimine organisatsioonis/ettevõttes