fbpx

Mis on kestlikkusaruandlus (CSRD) ja kellele on see mõeldud?

Euroopa Liidu majanduskasvu uueks strateegiaks on rohelepe – selle eesmärk on muuta Euroopa Liit 2050. aastaks ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, kus kasvuhoonegaaside netoheide on viidud nullini. Samuti on roheleppe tagamõtteks säilitada, kaitsta ja suurendada looduskapitali ning hoida kodanike tervist ja heaolu keskkonnaohtude ja -mõjude eest. Suuremaks sihiks on aga luua inimeste hüvanguks toimiv majandus, mille alustalaks on muuhulgas kestlikud investeeringud. Kestlike investeeringute eelduseks on aga ettevõtete poolt avalikustatud aruandlus nende ühiskondlike (ESG ehk environmental, social, governance) mõjude kohta. Seetõttu paneb Euroopa jätkusuutliku aruandluse direktiiv (CSRD ehk Corporate Sustainability Reporting Directive) äritegevuses toimetavatele juriidilistele isikutele kohustuse raporteerida tegevusaruandes oma jätkusuutlikkuse kui ka juhtimisalaste ning sotsiaalsete mõjude kohta. Ent esialgu keerulise ülesandena kõlav aruandluskohustus pole lihtsalt bürokraatia, vaid aitab tõsta ettevõtte usaldusväärsust investorite ja ühiskonna silmis.

Kellele direktiiv kehtib

Vastu võetud direktiivi1 alusel puudutab CSRD alates 2025. aasta algusest avaliku huvi ettevõtteid (börsiettevõtted, krediidi- ja kindlustusasutused), kes täidavad juba praegu aruandluskohustust NFRD (Non-Financial Reporting Disclosure) raamistiku alusel.

Alates 2026. aastast rakendub direktiiv suurettevõtetele, kes täidavad vähemalt kahte järgmisest kriteeriumist:

  • Üle 250 töötaja
  • Üle 50 miljoni € käive
  • Üle 25 miljoni € bilansimaht

2027. aastast mõjutab raporteerimine ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE), kes on börsil noteeritud, väikeseid ja mittekeerukaid krediidiasutusi ning kaptiivkindlustusandjaid.2

Mida CSRD ettevõtetelt kestlikkusaruandluse raamistikus ootab ja kuidas regulatsiooni täita

Kestlikkusaruandlus koostatakse tuginedes Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG)3 poolt koostatud Euroopa jätkusuutlikkuse raporteerimise standarditele (ESRS)4. Käesolevalt jaotab ESRS raporteeritava info järgmistesse blokkidesse:

Üldised standardid

ESRS 1 Üldnõuded
ESRS 2 Üldised avalikustamisele kuuluvad andmed

Temaatilised standardid

E – keskkond
ESRS E1 Kliimamuutus
ESRS E2 Reostus
ESRS E3 Vee- ja mereressursid
ESRS E4 Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid
ESRS E5 Ressursikasutus ja ringmajandus

S – sotsiaalsed
ESRS S1 Tööjõud
ESRS S2 Töötajad väärtusahelas
ESRS S3 Mõjutatud kogukonnad
ESRS S4 Tarbijad ja lõppkasutajad

G – juhtimine
ESRS G1 Äriline käitumine

Aruandluskohustust täites tuleb samuti tugineda direktiivi kehtestatud kahe olulisuse perspektiivile:

  • milline on ettevõtte tegevuse mõju ühiskonnale ja keskkonnale ning
  • kuidas kestlikkusaspektid (nt kliimamuutus) ettevõtjat mõjutavad.

Aruandluskohustustust täpsustavad standardid kinnitatakse Euroopa Komisjoni poolt eelduslikult 30. juunil 2023, pärast mida saavad ettenägelikud ettevõtted hakata juba vajalikke andmeid koguma ja koondama. Silmas peaks pidama, et 2025. aastal rakenduv kohustus käib 2024. aasta andmete kohta.

Majanduslik kasu ettevõttele

Kestlikkusaruandlust ei peaks vaatama puhtalt formaalsusena, vaid see on ettevõtte strateegilise juhtimise tööriist kui aruanne on koostatud kvaliteetselt. Kvaliteetse aruande aluseks on aga läbipaistvad ja aegsasti kogutud alusandmed ja nende puudumisel info kogumiseks loodav süsteem.

Aruanne annab eelise ligipääsuks kestlikele investeeringutele ja finantskapitalile, aitab tuvastada ja juhtida oma kestlikkusest tulenevalt riske ja võimalusi ning vähendada mõju keskkonnale. See on aluseks parema dialoogi loomiseks sidusgruppide vahel ning tõstab ettevõtte usaldusväärsust ja mainet erinevate osapoolte silmis. Samuti on avalikustatud kestlikkusteave oluline ettevõtte äripartneritele, investoritele ja varahalduritele, et mõista kestlikkusega seotud riske kogu ettevõtte väärtusahela ulatuses.

Ühine aruandlus pakub alust teiste ettevõtetega võrdlemiseks ning pakub konkurentsieelist, eelkõige rohelepet silmas pidades. Aruande sisu saab kasutada ka majandusliku ergutina, põimides seda aktiivselt kommunikatsiooni- ja müügistrateegiatega. Samuti annab see konkurentsieelise tööandjamaine kujundamisel ja on tugevaks toetavaks taustainfoks suhtluses avalikkusega.

Sotsiaalne kasu ettevõttele

Kestlikkusaruandluses kajastatud informatsiooni saavad kasutada lõplikud kasusaajad (üksikisikud ja hoiustajad), ametiühingud ning sotsiaalset dialoogi eest vedavad organisatsioonid ja partnerid, kes soovivad ettevõtjaid inimestele ja keskkonnale avaldatava mõju eest vastutama panna. Poliitikakujundajad ja keskkonnaasutused saavad luua aruandest saadavast teabest aluse keskkonnaalaseks arvepidamiseks ja poliitikate suunamiseks. Ettevõtjate esitatava kestlikkusteabe puudumisel on sihtrühmadel keerulisem ettevõtjate väidetes kinnitust leida ning halduskoormus tõuseks ühekordsete teabenõuete arvelt.

Kuidas Miltton saab Sind aidata

Kestlikkusaruandlus on olemuselt selge ja arusaadav – muuta ettevõtete tegevus läbipaistvamaks ja aidata läbi jätkusuutlike tegevuste ettevõtluskeskonda lähemale roheleppe eesmärkide täitmisele.

Reaalsuses on aga tegemist ülimalt detailirohke ja esialgu ehk keeruka süsteemiga, mida ettevõtetel on vaja luua. Miltton saab siinkohal Sulle olla abiks pakkudes järgmist:

Koolitus – Tutvustame Sinu ettevõtte juhtkonnale/töötajatele jätkusuutliku ettevõtlusse alustalasid ning kuidas selleni jõuda (ESG). Selgitame, mis on kestlikkusaruandlus – milliseid andmeid see sisaldab ning kuidas seda kokku panna. Kirjeldame globaalseid tagamaid ja kokkuleppeid, mis toovad kaasa seadustest tulenevad kohustused.

Analüüs – Teostame Sinu ettevõttes olulisusanalüüsi kaardistades hetkeolukorra; soovi, kuhu tahaksite jõuda (GAP analüüs) ning viime need vastavusse kestlikkusaruandluse direktiiviga (CSRD).

Teekaart – Loome Sinu ettevõttele teekaardi, millises ajaraamis ja milliste tegevussammudega jõuate kestlikkusaruandluse valmidusse.

Aruandepõhja loomine – Loome Sinu ettevõtte jaoks CSRD nõuetest tuleneva aruande põhja (ehk kestlikkusaruande põhja), mis on aluseks aruande vormistamiseks ja auditeerimiseks.

Visualiseeritud aruanne & strateegia – Loome  Sinu ettevõtte andmete põhjal visualiseeritud aruande, mida saab kasutada sise- kui väliskommunikatsioonis suhtlemiseks nii oma töötajate, klientide, investorite ning avalikkusega. Toetudes aruandele ja jätkuanalüüsidele, aitame Sinu ettevõttele luua jätkusuutliku ettevõtluse strateegia ja mõõdikud, kuidas oma teekonda jälgida saavutamaks nii oma ettevõtte ärilisi kui üleilmseid kestlikkuse eesmärke (SDG-d).

Artikli autor: Johanna Liisa Järveläinen

1 Euroopa jätkusuutliku aruandluse direktiiv (CSRD ehk Corporate Sustainability Reporting Directive)
2 Nõukogu andis äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivile rohelise tule
3 EFRAG
4 ESRS

VÕTA ÜHENDUST

Helen Tammemäe
ESG valdkonna tiimijuht, strateeg-konsultant
helen.tammemae@miltton.com
Johanna Liisa Järveläinen
Jätkusuutlikuse nooremkonsultant
johannaliisa.jarvelainen@miltton.com