Sten on disainer, kelle võimetel polegi piire. Ka võimatuima näiva ülesande võtab ta alati meeleldi vastu. Ta teab, et rahulolu, mis ilmneb siis, kui valmis saab esialgu irreaalsena tundunud ülesanne, on täiesti hindamatu.

„Graafiline disain ei ole lihtsalt ilusad pildid. Graafiline disain on sõnumi edastamine,“ Ütleb Sten. Samas ta ka möönab, et kui sõnum või koguni sisend on juba algusest peale konarlik, siis ei tule ka lõppversioon hea. Sten ergutab kõiki enda (disain)soovide jagamises väljendusrikkam olema ning soovitab klientidel, kes loomult kidakeelsed, kasutusele võtta kasvõi pliiatsid ja paber ning proovida ideid lihtsate kriipsujukudega ilmestada.

Huvi kunsti vastu avastas ta tänu enda vanemale õele, kellest sai Steni kunstnikus kujundamise protsessis teerajaja. Õde joonistas ees ning noorem vend Sten tegi järgi. Kuigi praegu paneb Sten ka kõige utoopilisema idee digitaalselt arvutisse, siis väikse poisina kasutas ta lõuendina nõukaaegset koopiapaberit, millele koomikseid järgi joonistas. Pole vist imestada, et kooli väisates sai kunstitunnist Reemeti lemmikaine. Graafilisest disainist sai ta hõngu ninna tänu enda kasuvennale, kes sellel ajal kui Sten alles mäslev teismeline oli, juba ise graafilise disaineri ametit pidas. Muide, Steni esmaseks graafilise disaini ponnistuste tulemiks oli RuneScape fan art. Hiljem, ülikooli ajal, tutvustati ühe aine raames erinevaid kunstnikuid ja kunstivoolusid. Ühe kunstniku töid nähes läks lamp Steni peas plõksuga põlema ning ta tabas end ahhaa-hetkes. Eelmise sajandi kunstnik Kazimir Malevitš viljeles Steni arvates täpselt seda, mille peale silmad suureks lähevad ja süda veidi kiiremini põksuma hakkab. Vene juurtega Malevitš viljeles suprematismi, mis on abstraktne maalikunsti vool ja lähtub kubismist ja futurismist.

Sten on Milttonis peamiselt disainer, kes paneb materjali liikuma. Inglisepäraselt võiks teda nimetada motion designeriks. Paraku ei ole sellele head eestikeelset vastet. See, et ta praegu igapäevaselt pigem animeerib, on imekspandav, sest esialgu ei tahtnud ta sellest midagi kuulda. „Õppimiskurv on liiga suur, liiga pikk ja vaevaline teekond.“ Ometi on ta tänaseks päevaks Miltton New Nordicsis just animatsioonide osas hinnatuim spetsialist. Enne motion designi nuusutamist alustas ta selle suunaga suisa kolm korda, kolm korda andis ka alla. Kuigi ülikool on andnud head alustalad, siis animeerimist on ta õppinud pigem omal käel. Tema sõnul on animeerimine mahukas protsess ja tihti tuleb seal ka tagasilööke(kasvõi aja planeerimisel), kuid lõpptulemus on alati ehedam kui staatiline bänner.

Töötades Milttonis, tunneb Sten, et on ikka veel ülikoolis. Iga päev õpib uusi asju ja oskuseid juurde, samuti tuleb kaasas käia trendidega ning täita klientide aina spetsiifilisemaid soove. Agentuuris töötamine on kaootiline ning ei sobi kindlasti kõikidele. Samas Stenile, kes olemuselt on täielik rööprähkleja, sobib see nagu valatult. Ta mainib, et siin töötades on oluline nii enesekontroll kui ka oskus olla enda asjadega järjel. Samuti peab valdama ka laiast kliendibaasist tulenevalt erinevaid valdkondi.
Kuigi Sten on Milttonis spetsialiseerunud pigem animeerimisele, siis tegelikult oskab ta kõiki formaate. „Disainis õpe ei lõpe. Sa pead koguaeg õppima, et olla kompetentne ning teistega samal tasemel,“ nendib Sten. Tema jaoks on hetkel kõige väljakutsuvamaks formaadiks populaarsed HTML bännerid. Tegemist on interaktiivse, vähe bännerformaadiga. Kui koodioskus on heal tasemel, siis võib bännerile panna kasvõi mängu püsti. Kuna tegemist on mingil määral koodi sisaldavate bänneritega, siis tähendab see, et lisaks disainioskustele on disaineri poolt vaja ka tehnilisi teadmisi koodi kirjutamisest.

Ta möönab, et tema jaoks oli algus agentuuris raske, sest rinda tuli pista ebakindlusega. „Kas ikka saan siin hakkama ja kas mu disainid on piisavalt head?“ Sten tõdeb, et Milttonis töötamine on kinnitanud õigel teel olemist – ta on disainer, kellel tuleb töö päriselt ka hästi välja. Muiates mainib ta, et esialgu pelgas ta pisut ka halli massi. Mis siis, kui peab käima ülikonna ja lipsuga ning istuma pedantlikult arvuti ees üheksast viieni? Või saab ikka olla see karvane, Nike´i mütsi kandev rokimees, kes Sten päriselt on? „Milttoni pluss on veel autentsus. Kõik käivad tööl, kuidas tahavad, nii riiete kui vabaduse mõttes. Kontor on lahe ja loominguliseks tööks ideaalne. Saab olla see, kes igaüks tahab olla.“ See just ongi Steni sõnul Milttoni suurimaks väärtuseks. „Siin kontoris on isiksused, mitte lihtsalt inimesed.“

Ta on rahul enda digitiimiga, kus kaaslaste omavaheline hea huumori ja kamraadluse hoidmine aitab päeval pingeid maandada ning tekitada hommikul tunnet, et lausa tahaks minna kontorisse. Üksteisele ollakse toeks ning jagatakse tagasisidet, mis Steni hinnangul aitab aega kasutada mõistlikult, seda raiskamata. „Mitu silma on ju ikka mitu silma,“ ütleb Sten. Tema sõnul aitab agentuur teha asju süstemaatiliselt. „Üksi olles pole kedagi, kes sind maa peale tagasi tooks ja noh, kiidaks ka vahel.“
Kuigi Sten mõtleb erinevatele loovlahendustele sisuliselt ööpäevaringselt, siis vabal ajal paneb ta enda loomemahlade uuendamiseks kidraga hullu. Teise loomingulise asja peale üle hüppamine aitab tema sõnul kastist välja mõelda.

Rock on, Sten!