Muutlikkus, vastuolulisus ja määramatus – need sõnad iseloomustavad meid ümbritsevat maailma teravalt praegu ja kahtlemata ka tulevikus. Eriti nüüdses olukorras, mil pandeemiast tulenevad ootamatused meid proovile panevad. VUCA (volatile, uncertain, complex, and ambiguous) maailmas ootame ühest küljest oma riigilt nutikat tegutsemist, teisalt vajavad inimesed organisatsioonides keerulistes olukordades toimetulemiseks juhte, kel pea jahe ja süda õiges kohas.

Ootused organisatsioonidele käituda ühiskonna, majanduse ning looduskeskkonna suhtes vastutustundlikult on kasvanud viimaste aastatega ülikiiresti, viimastel nädalatel ja päevadel hüppeliselt ning võivad muutuda iga tunniga. Oma tähelepanu nõuavad nii omanikud kui kõik ettevõttega seotud sidusrühmad.

Juhid kogevad üleilmses tervisekriisis täna ja praegu väljakutseid, mida ilmselt keegi ei suutnud ette näha ning kus kaalul on nii inimeste tervis kui majanduslik elujõud ja kõike seda ümbritseb teadmatus.

Kuidas tulla toime praegu ja olla valmis ka tulevikuks? Küsisime Tulevikujuhi kiirendi programmijuhtidelt, Kristi Liivalt, Annika Arraselt, Eva-Maria Kangrolt ja Sirli Peepsonilt nõuandeid kuuele olulisele väljakutsele.

Mida silmas pidada organisatsiooni tegevusplaani ümber korraldamisel, et teadmatu tulemusega kriis siiski võimalikult väheste kahjudeta üle elada?

Annika: „On olemas must ja valge stsenaarium ja vahepeal poolhallid toonid ka. Kõik stsenaariumid tuleb valmis joonistada ja 24 h arengut jälgides olukorrale vastav versioon töösse panna. Lukus pole midagi, sest ümbritsev keskkond muutub tundide, mitte kuudega.
Finantside poolelt on kuldreegel – kulud alla, tulud üles, aga mida sa teed kui tulusid ei tule? Kärbid, kärbid ja kärbid. Esmalt tõmbad maha luksuse, siis arenduse ja siis lähed kõige valusamate otsuste kallale – sinu inimesed. Aga ilma hea tiimita pole võimalik ka kriisist väljuda, seega tuleb leida lahendusi, mis oleksid ajutiselt kulusid vähendavad, aga mitte lõplikult uksi sulgevad. Minu põhimõte on, et kui on rasked ajad, siis kõik kannavad seda raskust võrdselt (väikese erandiga, et nõrgemad vajavad erikohtlemist). Kui on head ajad, siis saavad sellest kõik võrdselt osa. Seetõttu usun, et ettevõtted ja meeskonnad, kes on saanud headel aegadel edust osa, on ka vastupidavamad keerulistes oludes. Kriis on võimalus õppida ja areneda, tugevamaks saada ning õhku välja lasta sealt, kus seda üleliia on olnud. Peamine on rahulikuks jääda – otsuseid tuleb teha fakti- ja mitte emotsioonipõhiselt.“

Oleme erinevate kriisistsenaariumite kohta kirjutanud ka põhjalikuma artikli, mille leiad siit.

Kuidas väikeettevõtjana ellu jääda?

Kristi: „Sel erilisel ja keerulisel ajal on mind aidanud brittide ilmasõja-aegne soovitus – keep calm and carry on. Seda nii enesejuhina kui teiste eestvedajana. Kriisiplaani kokkuleppesse tuleb ikka oma inimesed kaasa võtta ja infot jagada läbipaistvalt – inimesed hindavad kordades enam ausat infot asjade seisust kui pooltõde ning see ka mobiliseerib uut moodi, võib olla isegi radikaalselt uut moodi tegutsema. Ellujäämise tagatis on kiired, aga läbikaalutud otsused, inimlikkus ja meeskonnatunde ülevalhoidmine ning on-nagu-on-suhtumine koos lahenduste väsimatu otsinguga. Praegune eriolukord võib olla aines, et radikaalselt uuendada ärimudelit, leida lahendus varemkimbutanud efektiivsusprobleemile, leida uus energia müügiteraviku paikasaamiseks. Üks äge naine, Maya Angelou on öelnud „Hope and fear cannot fill the same space. Invite one to stay.“

Kuidas rääkida inimesega, kes peab jääma teadmata ajaks palgata puhkusele?

Eva-Maria: “Peamised märksõnad on inimlikkus, läbipaistvus ja selgus. Emotsionaalselt keerulises olukorras vajab inimene tunnetust, et ta läheb päriselt korda. Oluline on ka avatult selgitada, miks otsus on vajalik ning pakkuda tuge järgmiste sammude planeerimisel. Ära lükka jutuajamist edasi, sest määramatus on oluliselt hullem kui selge negatiivne teadmine. Seega tasub investeerida aega empaatiliseks 1:1 jutuajamiseks.”

Kuidas jääda eriolukorras ja kriisisituatsioonis vastutustundlikuks?

Sirli: “Kui seni rääkisime teoreetiliselt, et kliima- ja terviseriskid kasvavad, siis tänaseks on kõik inimesed omal nahal tundnud, missuguses uues reaalsuses me elame: seoses kliimamuutustega ennustavad teadlased ka muutusi viiruste uutes levikuviisides ning ka uusi viirusi. See tähendab, et ka ettevõtted peavad rohkem kui kunagi varem mõtlema ette ning käituma vastutustundlikult. ÜRO allorganisatsioonid tuletavad kõikidele ettevõtetele ja ettevõtjatele samuti meelde, et Globaalse Kokkuleppe 10 põhimõtet on hea viis juhinduda põhimõtetest, mis aitavad ettevõttel teha töötajaid, kogukonda ja teisi ettevõtteid toetavaid otsuseid.”

Juhi õlul on tänases olukorras ülisuur koorem, sest tuleb olla inimeste jaoks olemas olukorras, kus üht head lahendust ei olegi ning vastutada ettevõtte ellujäämise ja kestmise eest. Kuidas ise selle kõigega inimesena toime tulla?

Eva-Maria: “Tõsi ta on, et teistele saame toeks olla siis, kui endal on piisavalt hapnikku. Stressirikaste olukordade juhtimine nõuab head psühholoogilist vormi, mis ei tähenda aga mitte kuulikindlust, vaid pigem sitkust, paindlikkust ja haavatavust. Jah, ka haavatavust, sest see viitab väga olulisele: tähelepanelikkusele iseenda vajaduste suhtes, inimlikkusele ja empaatiale ehk isekusele selle parimas mõttes. Nii jätkub sind ka teistele. Aju vaimse vastupidavuse toetamiseks tasub alustuseks silmas pidada kolme lihtsat asja. Esiteks hoolitse oma keha eest: maga öösel vähemalt 7 tundi, söö-joo piisavalt, liigu iga päev ja jälgi, et sa ka korralikult välja (mitte ainult sisse) hingad. Teiseks hoia oma rutiine, sest aju vajab muutustega toimetulekuks hädasti stabiilsusetunnet ja kordusi. Kolmandaks märka ja fikseeri iga päev positiivseid momente, öeldes neid välja ja pannes kirja. Positiivsed seosed on psüühikas edasiviiv jõud, mis teravdab muuhulgas kriitilist mõtlemist – oskust võtta erinevaid vaatenurki ja kiiresti kohaneda.”

Kuidas viia töö pikaajaliselt üle virtuaalkanalitesse organisatsioonis, kus eri põlvkondade esindajate valmisolek ja oskused on tohutult erinevad?

Kristi: „Disainmõtlemine ütleb – alustada tuleb inimestest, kelle jaoks lahendusi luuakse. Esimesed kolm sammu, mida soovitame, on (1) seada sisse head rutiinid, et töökorraldus kaugkanalisse kolida, sh ka omavahel sidet pidada, üksteist toetada ja olemas olla, (2) teha kiire ülevaade tehnilistest lahendustest ja inimeste oskustest ning seada sisse kasutajatugi, et koostöö saaks neis kanalites sujuvalt kulgeda (3) korraldada netiseminarid või muus kaugtööformaadis meeskonnaliikmetele, kes abi ja tuge vajavad.

Virtuaalkanalites töötamise kohta leiad ka Miltton Sparks nõustaja Helen Blässari seitse nõuannet siit.

Neis ja teistes tulevikujuhi väljakutsetes kasvatab kindlustunnet ning pakub värsket ja terviklikku tuge Milttoni uus juhtide arenguprogramm Tulevikujuhi kiirendi.

Kui tahad edeneda eestvedajana, kes suudab juhtida inimesi loovalt, inimkeskselt ja mõjusalt, tunnetades ka organisatsiooni kohta ja vastutust ühiskonnas, siis see on just Sulle õige arenguprogramm.

Eriolukorras oleme kiirendi stardi lükanud edasi augusti lõppu ning mõistes praegu mitmete ettevõtete keerukaid majanduslikke võimalusi, alandasime ka programmi hinda.

Lisainfo ja kandideerimine: https://www.miltton.ee/tulevikujuht.