Helmese ja Milttoni koostöös sündinud pooleaastane eksperiment näitas, et edukaks hübriidtööks on inimestele vaja eelkõige tagada vaimse vormi püsimine ning psühholoogiline turvatunne.

Strateegilise nõustamise agentuuri Miltton läbi viidud teaduseksperiment tarkvaraarendusettevõttes Helmes näitas, et edukaks hübriidtööks tuleb nii ettevõtte, meeskonna kui ka üksikisiku tasandil teadlikult tegeleda oma vaimse vormi säilitamise ja psühholoogilise turvatunde tagamisega. Vaimse tervise hoidmisest on saanud uusim kutseoskus, mis on tulevikus erialateadmiste ja digipädevuste kõrval vajalik nii igale töötajale kui juhile.

Sarnaselt paljude teiste organisatsioonidega seisis Helmes möödunud suvel küsimuse ees, kuidas koroonaaegsel ja -järgsel ajastul võimalikult efektiivselt tarka tööd tegevate inimeste elu korraldada. „Helmeses mängime pikka mängu ja mõtleme 10 aastat ette, seega on oma inimeste hoidmine, nende vaimse vormi ja heaolu toetamine meie jaoks kriitilise tähtsusega ning selge ärilise mõjuga ülesanne,“ avas tausta Helmese asutaja ja tegevjuht Jaan Pillesaar.

Vastuste leidmiseks teaduseksperimendi korraldamine on agiilses IT-ettevõttes loogiline samm, sest edenemine sünnibki põhjendatud alusel hoolika katsetamise teel. Just nagu teaduses. „Otsisime pooleaastase eksperimendi käigus kaugtöömudelit, mis toetaks parimal moel inimeste heaolu ja töövõimet,“ selgitas uuringu juht, Milttoni muutustenõustaja psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro. „Meie suur soov on toetada maailmamuutjaid ja Helmese eksperiment andis suurepärase võimaluse katsetada ja viia koostöös läbi pikaajalise mõjuga projekt.“

Eksperimendi jooksul prooviti Helmese 8 piloottiimi ja 5 kontrollgrupitiimi ehk kokku 100 töötaja peal eelmise aasta augustist tänavu veebruarini läbi erinevad hübriidtöö jaoks sobivad töökorraldus- ja juhtimismudelid, et neid pidevalt jälgides ja analüüsides valida välja efektiivseimad. Viidi läbi regulaarseid küsitlusi tiimide efektiivsuse ja heaolu kohta, tehti tiimide retrospektiive, vahekokkuvõtteid tiimijuhtidega, samuti korraldati fookusgrupiintervjuusid, ühiseid ajurünnakuid ning kombineeriti kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimisviise. Eksperimendis osalenutelt küsiti üle nädala 10 küsimust, mis põhinesid teadus- ja tõenduspõhistel mudelitel inimeste pikaajalise motivatsiooni, vaimse vormi ja meeskonnatöö efektiivsuse kohta. Iga hindamise järel anti tiimijuhtidele Milttoni nõustajate poolt tagasisidet nende tulemuste kohta koos omapoolsete soovitustega – millega on hästi ja millele enam tähelepanu pöörata. „Tegemist oli ühtlasi omamoodi mentorlusprotsessiga, kus tiimijuhtidel tekkis koordineeritud võimalus tegeleda teadlikumalt oma inimeste heaolu ja efektiivsuse toetamisega,“ selgitas Kangro.

Eksperiment tõestas, et nendes tiimides, kus keskenduti teadlikult inimeste vaimsele vormile ja hoiti üleval avatud vestlusi selle ümber, näitas inimeste psühholoogiline turvatunne selget kasvutrendi. Samas kui heaolu hoidmise mõttes isevoolu liikunud kontrolltiimides turvatunne aja jooksul aina kahanes. Eva-Maria Kangro juhib tähelepanu, et psühholoogiline turvatunne on asjaolu, mis mõjutab tiimitöö efektiivsust kõige tugevamini. „Aju lõikab paremini, kui inimeste vahel valitseb julge ja usaldav side. See eeldab reaalset kontaktis olemist, mis on saanud hajusa töö kontekstis nüüd uue mõõtme.”
Niisiis peavad juhid hübriidtöö puhul investeerima lisaaega, tähelepanu ja ka raha nii töökorraldusse kui inimestevaheliste suhete säilitamisse. Piltlikult öeldes tuleb panustada spontaansuse planeerimisse, et tagada sellest tulenevat turvatunnet ning vaimset vormi.

„Teiseks nägime, et spetsiaalselt juhendatud pilooditiimides tõusis ka inimeste selgus ja kontrollitunne prioriteetide, plaanide ja otsustusprotesside osas, mis on turvatunde kõrval järgmine oluline tööefektiivsust mõjutav tegur. Meie psüühika lihtsalt funktsioneerib nii – vajame inimestena selgust ja kindlustunnet, et „vähemalt midagi on kontrolli all“, eriti keset muutlikke aegu.“ Kangro lisas, et kindlustunde kõrval vajab inimene ka iseolemise ja valikuvabaduse tunnet – et inimene leiaks sobiva balansi segamatu fookustöö, koosloomes sündiva tiimitöö ja sotsialiseerumise vahel.

Uuringu tulemusena selgus, et enamus Helmese töötajaid (ligi 90%) eelistab ka tulevikus hübriidtööd, kusjuures 53% neist töötaks peamiselt kodust ja 36% peamiselt kontoris. Kõigest 2% tahab töötada ainult kontoris ja 9% ainult kodus. 85% töötajatest tunnevad ennast kodust töötades vähemalt sama produktiivselt kui kontoris olles, kusjuures oluline aspekt on ka see, et veerand töötajaist on kodus töötades produktiivsemad.

Mis saab tuleviku kontorist? Eksperimendi ühe tulemina ei kavatse Helmes oma kontoripinna suurust vähendada. Pigem kavatsetakse Helmeses muuta kontoriruumide funktsionaalsust ja kasutusviise. „Erinevalt levinud hoiakust, et hübriidtöö korral vajadus ettevõtte kontoripinna järgi oluliselt väheneb, oleme meie nüüd veendunud, et Helmes ei saa seda teed minna. Meie eksperiment kinnitas, et meeskondadena tarka tööd tegevail inimestel on ikka vaja ka ühist füüsilist ruumi ning inimeste näost-näkku suhtlust, et avalduksid nii loovus, meeskonnatöö lisaväärtus kui äri edasi viiv innovatsioon,“ selgitas Helmese arendusjuht Aino-Silvia Tali.

Suurem osa eksperimendi käigus kogutud teadmisest ja kogemusest on rakendatavad ka väljaspool IT-sektorit. Eduka kohanemise võti on inimeste vaimne vorm ja psühholoogiline turvatunne. Need ei ole aga enesestmõistetavad kvaliteedid, vaid nõuavad teadlikku hoolt.

Virtuaalne pressikonverentsil on järelvaadatav siin: