fbpx

Kristi Liiva uus algus

Miltton New Nordicsi üks asutajatest, Eesti üks kogenumaid ja tuntumaid kommunikatsioonieksperte Kristi Liiva on sellel sügisel pühendumas uuele algatusele – muutuste ja arengunõustamisele.

Kristi on loonud Miltton New Nordicsi alla koos kaasasutajate ja põhjamaiste partneritega uue ettevõtte Miltton Sisu, mis annab nii era- kui avaliku sektori organisatsioonidele ja kogukonnajuhtidele nõu, kuidas VUCA-ajastul (loe lähemalt https://bit.ly/1JhAIWk) loovalt ja paindlikult tegutseda ning luua töökultuuri ja -keskkonda, kus inimesed on oma nahas õnnelikud ja seeläbi annavad endast parima.

“Kindlasti pole ma kommunikatsiooninõustajana klientide jaoks kadunud,” kinnitab Kristi. “Olen täiesti olemas, lihtsalt aina enam pühendan suure osa ajast ja tähelepanust muutuste ning arengunõustamisele.”

Mida tähendab muutuste ja arengunõustamine? Kristi koos meeskonnaga tuleb appi siis, kui segaduses on vaja luua selgust. “Aitan muutustes vajaliku läbi mõelda, eesmärgistada ja ellu viia ning luua juhtidel töökultuuri ja -keskkonna, kus inimesed on õnnelikud, võimekad ja tulemuslikud,” lubab Kristi, lisades, et kindlasti ei tegele ta tõekuulutamisega, vaid pigem on tema roll tuua välja organisatsiooni ja selles töötavate inimeste arengut takistavaid probleeme ning aidata juhtidel leida viise nende leevendamiseks ja inimeste potentsiaali avamiseks.

“Olen oma teekonnal jõudnud punkti, kus tunnen, et tahan just seda oma erialases elus edasi teha,” selgitab Kristi fookuse muutumise tagamaid, mida toetavad ka tema enda kogemused juhina arenemisel. “Enda lugu ja kogetu juhina läbi eri suurusega ettevõtete ja meeskondade ning seejuures tööle tähenduse loomine on olulisim element, mis mind aidanud.” Omal nahal on ta õppinud ja kogenud, kuidas juhtimisprotsess on kordi mitmemõõtmelisem tavalisest käsuliinist, kus tark ja valgustatud juht mõtleb valmis mida teha ja siis meeskond „kulpi lööb“ ja juhi väljamõeldu ära teeb. „Inimesed ootavad, et juht on empaatiline kaasaja, koosmõtleja, hea protsesside ehitaja ja suunaja ning suure pildi nägija, olles samal ajal ka meeskonna vaimne liider.“

Abiks kogemused ja õppetunnid

Miltton Sisu meeskonda kuuluvad lisaks Kristile veel Eva-Maria Kangro, Jane Oblikas ja Greetel Joanna Võrk. Eva-Maria on doktorikraadiga psühholoog, inimeste enesejuhtimisele ja muutuste ajal toimetulekule keskendunud ekspert. Jane on hinnatud disainmõtlemise treener, kelle käe all on kümned Eesti ettevõtteid uuendanud oma ärimudelit või lahendanud kasvu ees seisvaid probleeme. Greetel Joanna aga äsja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooni eriala cum laude lõpetanud tulevikutegija, kelle huvi ühiskonnas muutuste juhtimine. Koostööd tehakse eri arenguprogrammide osas ka mitmete nimekate oma ala asjatundjatega – näiteks on nende seas selge sõnumi õpetaja Rain Kooli või läbirääkimisekspert Arno Baltin. Lisaks otsitakse meeskonda üht vägevat teenusedisainerit, sest see teadmistepagas on muutustenõustamisel samuti vajalik kompetents.

Milttoni muutustenõustajad Jane Oblikas, Christina Dahblom (Helsingi üksuse juht), Eva-Maria Kangro, Greetel Võrk ja Kristi Liiva.

Kristi ise on Miltton Sisu asutaja, muutuste ja arengunõustaja, ühiskondlike algatuste nagu SA Kiusamisvaba Kool ja Arvamusfestival, maaletooja. Lisaks pidevale õppimisele ja enesetäiendamisele on ta olnud osaline mitmete oluliste muutumisprotsesside läbiviimisel. Olgu selleks siis Hansa- ja Hoiupanga kokkupanek, Eesti Energia ettevalmistamine elektrituru avanemiseks, Swedbanki peakontoris Stockholmis töötamine või valitsuse kommunikatsioonibüroo juhtimine Euroopa Liiduga ühinemise eel. Tema tööalane kogemus on väga mitmekülgne ja karjäär kulgenud läbi erinevate sektorite ja riikide.

Kristi hindab neid kogemusi väga, sealhulgas ka valusaid õppetunde, sest viimased on veel need kõige väärtuslikumad. Sellel teekonnal on temas süvenenud veendumus, kui oluline on hea, empaatiline ja avatud mõtlemisega juht. „Mitmel minu juhil on olnud väga suur osa selles, kelleks ma tänaseks olen saanud,“ ütleb Kristi.

Selleks, et ettevõtetes ja organisatsioonides oleks inimeste võimekust parimal viisil välja toov loovust ja potentsiaali avav töökeskkond, loodigi Kristi eestvedamisel Miltton Sisu. Värske arendusettevõte keskendub viiele konkreetsele valdkonnale: muutuste nõustamine ja elluviimistugi; organisatsioonidisain; väärtuste arendus ja elluviimine; strateegiaprotsess ja strateegia väljatöötamine, klienditeekonna ja -kogemuse disain.

Muutusetele ja arengule keskendumist on Kristi jaoks tagant tõuganud ka üldine suhtumiste muutumine ühiskonnas. Edukas ettevõte ei saa enam olla keskendunud vaid aktsionäride huvide teenimisele ehk kasumile, vaid silmas tuleb pidada erinevate seotud osapoolte huvisid laiemaid. Aina rohkem ettevõtjaid näeb oma tegevuses suuremat missiooni kui kasumi teenimine, mis ideaalis peaks olema ei midagi enamat kui rahuldust pakkuva ja tähendusliku tegevuse loomulik kõrvaltulemus.

Sellele aina lähemale jõudmiseks tuleb appi Miltton Sisu tulevikujuhtide arenguprogramm, mis aitab disainmõtlemise põhimõtteid ja tööriistu kasutades loovalt läheneda probleemidele ning annab ka praktilised tööriistad nii enda kui meeskonna edukaks juhtimiseks. „Ükski organisatsioon ei saa olla edukas, kui ta ei suhestu ühiskonna ja kogukonnaga,“ on Kristi veendunud. „Mitte vaid suhe aktsionäridega, vaid kõigi huvipooltega peab olema hästi juhitud. Meeskonna ja organisatsiooni arengu ühiskondlikku konteksti panemine ongi see eriline osa, mida meie programm pakub.“

Vajadus uut tüüpi juhi järele

90-ndatel väärtustati ambitsioonikaid, initsiatiivikaid juhte, kes viisid ellu agressiivset poliitikat, siis nüüd eelistatakse liberaalset ja demokraatlikku stiili meeskonna juhtimisel, mis ei ole suunatud niivõrd läbimurdmisele, kuivõrd efektiivsele meeskonna tööle.

Edukas on juht, kes tunnetab töötajate probleeme ja vajadusi, oskab nendega suhelda, tööle värvata, edukalt rakendada. Näeb meelsasti eri vanuse, rahvuse, soo jne esindajaid oma ettevõttes/asutuses, nende osakaalu kasv ei tee muret. On suutnud luua tööatmosfääri, kus töötajad saavad oma vajadused rahuldada ja areneda.

Iris Pettai, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

Tulevikujuhtide arenguprogrammiga on kavas ka Eestist välja minna, koostöö selles osas kolleegidega Milttoni teistest büroodes Põhjamaades, Brüsselis ja Washingtonis juba käib.

Tulekul eriprogrammid

Järgmise aasta unistuste töökaardil on Miltton Sisu meeskonnal ka eriprogrammide disainimine naisjuhtidele, kogukonnajuhtidele ja neile küpsetele juhtidele, kes on mõnevõrra kimpus „lumehelbekestega“ (ehkki nii Y- ja Z põlvkonda Kristi sildistada ei soovita).

Miks on selliseid eriprogramme vaja? Kristi hinnangul muutub kogukondade roll praegu ühiskonnas järjest olulisemaks, mis tähendab, et vaja on ka selle valdkonna eestvedajaid arendada. „Ma kahtlen selles, et riik suudab pikas vaates pakkuda kõiki neid teenuseid, mida meie kahanev ja vananev ühiskond vajab,“ nendib Kristi. „Kui aga üks küla seljad kokku paneb, suudab ta võib-olla riigist pareminigi korraldada lapsed kooli, jälgida, et eakad oleks hoitud ja juurikad üle talve säilinud. Kõigi nende praktiliste asjade jaoks on vaja eestvedajaid. “

Naiste eriprogrammi loomise ajendiks on taas Kristi enda kogemused juhiks kasvamise teel. “Olles ise sel teel kogenud erinevaid olukordi ja nähes kõrvalt oma sookaaslasi, olen tundnud, et on nii palju, mida saaks nii enda kui teiste naisjuhtide juures arendada, meie mõju suurendada,” räägib Kristi. “Ma olen ise olnud tasane müürilill laua ääres, kes pole piisavalt selgelt oma seisukohti avaldanud, justkui kartes midagi. Aga kuidas ma käituks siis, kui ma ei kardaks? – see küsimus oli minu võti sellest sündroomist vabaks saamisel. “Mehelik energia juhtimises on endiselt nii dominantne, et võimekaid naisjuhte on hädasti rohkem vaja,“ nendib ta.

Eriprogramm küpsetele juhtidele on mõeldud neile, kes tunnevad, et vajavad head nõu Y- ja Z- põlvkonna ehk 1980ndatel ja 1990ndatel sündinutega paremaks suhtlemiseks. Kristi nendib, et paratamatult võivad aegajalt põrkuda vanemate juhtide konservatiivsed tõekspidamised ja noorema põlvkonna nägemus tööelust ja muutunud ootused sellele.

“Palju juhtimisteadmist ja -praktikat on meil endiselt veel sellest ajast, kui töötaja oli justkui masin, keda tuli käskida ja keelata, pidevalt kontrollida,” nendib Kristi. “Isegi kodus töötamine tundub osadele juhtidele veel liigse vabadusena.” Uued põlvkonnad tööturul ootavad aga suuremat vaheldust töös, väga tähtis on neile loovus ja empaatia. Seega tuleb juhtidel mõelda, millised on noori köitev õhustik, keskkond ja tööprotsessid, kui nad tahavad oma organisatsiooni hoida elujõulisena.

Loe lähemalt Miltton Sisu teenuste kohta siit.