Ettevõtetel on oma jätkusuutlikkuse teekonda alustades rohkem kui üks valik – kas valida ESG vedur olemasolevate töötajate hulgast, värvata vastava valdkonna kogemusega spetsialist või kasutada hoopis ajutiselt sisse ostetavat teenust nn interim ESG juhi näol?

Mis muutub?

Kestlikkus, jätkusuutlikkus, ettevõtte vastutustundlikkus ja ESG (ehk keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisteemad) on kontseptsioonid, mida suurem osa inimestest on tänaseks kuulnud, aga võibolla pole veel oma organisatsioonis süstemaatiliselt rakendanud.

Peatselt Euroopa Liidus kehtima hakkav kestlikkusaruandluse direktiiv CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) muudab paljudele ettevõtetele nende teemadega tegelemise kohustuslikuks. Nimelt hakkab regulatsioon suurematele ettevõtetele kehtima hiljemalt 2026. aastast, mil tuleb ametlikult oma ettevõtte ESG teemadest 2025. aasta kohta aru anda.

Enamikele väiksematele ja keskmistele ettevõtetele direktiiv niipea veel ei kohaldu, küll aga on tõenäoline, et nende ettevõtete käest küsivad ESG andmeid hoopis nende suuremad välispartnerid. Näiteks muutuvad ESG teemad kriitiliseks kõigile ettevõtetele olenemata suurusest kui need kuuluvad (rahvusvahelise) suurorganisatsiooni tarneahelasse või soovivad saada laenu pangast või investoritelt.

Kuidas kohaneda?

ESG põhimõtete väljatöötamine on tõenäoliselt iga organisatsiooni jaoks keeruline. Kust alustada? Millal alustada? Kuidas alustada? Need on vaid mõned küsimused, mis kerkivad päevakorda kui organisatsioon üritab kiiresti arenevas ESG maailmas ja pidevalt täienevate Euroopa Liidu regulatsioonide rägastikus kuidagi orienteeruda.

Lisaks muudele teemadele, seisab iga ESG teekonda alustav organisatsioon valiku ees, et kas panna oma ettevõtte ESG-vankrit vedama üks konkreetne inimene, tiim või jagada hoopis rollid üle organisatsiooni laiali.

Plusse ja miinuseid on erinevaid, aga päeva lõpuks peab keegi selle valdkonna eest vastutama, mistõttu on tõenäoliselt vähemalt alguses keeruline saada hakkama ilma konkreetse ESG valdkonna eest vastutava inimeseta. Aga ka siin on ettevõttel rohkem kui üks valik – kas valida ESG vedur olemasolevate töötajate hulgast, värvata vastava valdkonna kogemusega spetsialist või kasutada hoopis ajutiselt sisse ostetavat teenust nn interim ESG juhi näol?

Miks oma töötaja ei pruugi olla parim variant?

Esmapilgul tundub vast kõige lihtsam valida oma ettevõtte seest töötaja, keda ESG teemad kõige rohkem kõnetavad ja kes on valmis antud valdkonda organisatsiooni sees arendama hakkama. Tihti antakse ESG teema sellele inimesele n-ö täiendava kõrvaltööna põhimõttel „tegele sellega siis kui aega on”.

Meie varasemad kogemused on näidanud, et tihti jääb pelgalt huvist ja tahtmisest paraku väheks, sest juurde on vaja hankida ka erialaseid teadmisi. Muude asjade kõrvalt ESG teemade kui hobiprojektiga tegelemine ei vii samuti sihile, sest suure tõenäosusega põletab selline protsess inimese läbi ning ettevõtte ESG eesmärgid jäävad tegelikult saavutamata.

Alternatiiviks on võtta tööle ESG-ga tegelemiseks spetsialiseerunud inimene. Tundub hea plaanina, aga samas eeldab sellelt inimeselt kameeleoni oskuseid. Nimelt ESG teekonda alles alustavas ettevõttes on vaja väga erinevaid oskusi ja kompetentse ning tihti on kõike vajalikku ühes inimeses keeruline leida. Lisaks on ka selge, et kohe alguses mitmete erinevate kompetentsidega inimeste värbamine ei ole majanduslikult mõistlik.

Niisiis, mis on lahendus?

Kuidas sellist olukorda lahendada? See on koht, kus tasub kaaluda võimalust tuua organisatsiooni sisse lühiajaliselt interim ESG inimene. Tema rolliks on ehitada organisatsioonis üles ESG vundament. Vundamendi rajamisel on tihti olulised erinevad juhtimisalased oskused nagu jätkusuutlikkuse visiooni esitamine, strateegia ning teekaardi paikapanek, ESG teemade „müümine” organisatsioonisiseselt ja vastupanuga toimetulek, erinevate organisatsiooniüleste üksuste kaasamine ESG teemadesse, muutuste juhtimine jne.

Tihti on lihtsam, kui sellist protsessi veab neutraalne ettevõtte väline inimene, kes samas omab head varasemat ESG kogemust. Edasise ESG ülesehitamise puhul tulevad mängu aga hoopis teistsugused oskused ja kompetentsid. Siis muutuvad märkimisväärselt olulisemaks ESG tehnilisemad teadmised nagu näiteks erinevate ettevõttele kohalduvate ESG regulatsioonide tundmine, lisaks ka ettevõtte- ja sektorispetsiifilised teadmised ning oskus töötada erinevate andmehulkadega. Samuti on väga oluline võimekus viia ellu varasemalt kokkulepitud ESG põhimõtteid, strateegiaid ja teekaarte ning valmistuda vajalikuks kestlikkusearuandluseks. Seda kõike suudab tõenäoliselt teoks teha kõige paremini organisatsiooni enda palgal olev ettevõtet hästi tundev inimene.

Alustuseks sisseostetav ESG juht

Ülaltoodut arvesse võttes, võib olla hea plaan alustada oma ettevõtte ESG teekonda ajutiselt sisseostetava interim ESG juhiga ja seejärel jätkata oma ettevõtte ESG teekonda organisatsioonis palgal oleva ESG spetsialisti ning teiste kaasatud töötajatega. Kindlasti võib vajadusel interim ESG inimene jääda organisatsiooni ka pikemaks perioodiks ja tegeleda näiteks tehniliste ESG teemade juurutamisega organisatsioonis, aga reeglina on mõistlik hoida sellist know-how’d pigem ettevõttes sees.

Miltton New Nordics on ehitanud üles tiimi, mis suudab ettevõtetele pakkuda interim ESG juhi teenust. Kui oled oma organisatsiooniga just sellises ESG arenguetapis ja Sind kõnetasid antud artiklis mainitud teemad ning soovid tuua oma organisatsiooni sisse lühiajalist organisatsioonivälist ESG know-how’d, siis võta meiega ühendust!