fbpx

Haridus kui kõige väärtuslikum vara

Läti Milttoni tegevjuhil Marta Mackevičal on kirg hariduse vastu. Miltton Latvia teeb palju koostööd erinevate haridussektori osapooltgea ja püüab leida võimalusi Läti haridussüsteemi edendamiseks ka teiste klienditööderaames. Olgu see meditsiinialaste teadmiste omandamine, koodi kirjutamine või tervislik toitumine, otsib ta võimalusi, kuidas inimesi harida ja nende silmapiiri laiendada.

Marta kirel on olnud aega kasvada. Oma karjääri jooksul on ta töötanud haridus- ja teadusministri avalike suhete nõunikuna ning arendusjuhina Baltimaade suurimas eraülikoolis – Turība Ülikoolis. Ta ise on on suurema osa oma elust õppinud: tal on bakalaureusekraad sotsiaalteaduste alal poliitikas, magistrikraad poliitikas õigusteaduses ja praegu on ta omandamas doktorikraadi õigusteaduses, spetsialiseerudes isikuandmete kaitsele.

Millest tuleb Sinu kirg haridusteemade vastu?

Ma arvan, et haridus mõjutab kõike. Probleemid selles valdkonnas põhjustavad probleeme kõikjal. Ja vastupidi – kui lahendada probleeme hariduses, aitab see lahendada probleeme ühiskonnas ja majanduses. Näiteks töötajate puudus väheneb aja jooksul, kui teeme vajalikke muudatusi haridussüsteemis.

Teine oluline ja mõjus teema on riiklik rahastamine. Umbes 10 aastat tagasi tegi keegi otsuse, mille tagajärgedega seisame Lätis täna silmitsi. Nende 10 aasta jooksul on olukord tööturul muutunud drastiliselt muutunud, kuid riikiklik kõrghariduse rahastamine ei ole kaasa tulnud. Meil on näiteks palju vabu riigi poolt makstud õppekohti geograafia erialal, kuid IT-s ja muudes reaaltedustes seisame silmitsi riigipoolsete tasuta kohtade puudumisega ülikoolides.

Haridus on minu jaoks tegelikult ka isiklik asi. See on midagi, mis Sulle alles jääb, mis iganes ka juhtuks.

Haridus on minu jaoks tegelikult ka isiklik asi. See on midagi, mis Sulle alles jääb, mis iganes ka juhtuks. Keegi ei saa seda ära võtta. See ei ole nagu kinnisvara või midagi muud füüsilist, mida Sa omad. Seepärast jätkangi õppimist. Haridus on minu kõige väärtuslikum vara. Samuti meeldib mulle öelda, et ma olen esmakursuslane.

Rohkem koolis veedetud aastaid aitab elus igaüht. Ei ole oluline, kes sa oled, millal või kuidas sa hariduse omandad: õppides saad juurde uusi oskusi ja teadmisi, mida saad kasutada mis tahes kutsealal oma elus isegi siis, kui te ei tööta päevagi selles valdkonnas, mida õppisid. Näiteks olen õppinud, et politoloogia ja juriidilised teadmised on kasulikud kommunikatsioonis ja avalikes suhetes.

Millised oskused ja teadmised oled ise oma tööellu haridusteelt kaasa võtnud?

Haridussüsteem õpetab ennekõike õppima. Ma rõhutan seda sageli.

Akadeemiline haridus õpetab inimese analüüsima, infot tõlgendama jne. Ma õppisin akadeemilistes programmides, sest usun, et neid oskusi saab kasutada mis iganes elualal. Kui Sa oskad töötada andmetega ja Sul hea hulk kriitilist mõtlemist, tuleb see kõik kasuks.

Ja – kui sa suudad leida viise, kuidas kiiresti õppida… siis saad kergesti karjääri jooksul valdkonda vahetada. Ma usun ka, et need inimesed, kes on avatud õppimisele, ei tööta lõpuks kellegi jaoks, vaid pakuvad hoopis ise teistele töökohti.

Kuidas Sa suhtud hariduskriitikutesse, kes leiavad, et traditsiooniline haridus on aegunud?

Ma olen selles osas vanamoodne. Kõik ametlikud haridusprogrammid peavad saama riigilt heakskiidu, enne kui neid saab inimestele pakkuma. See ei taga muidugi võrdset kvaliteeti, aga on ikkagi mingi filter inimese ja hariduse pakkuja vahel. Kui keegi võib lihtsalt õpetada inimestele kõike, mida nad tahab… Läti keeles on meil isegi spetsiaalne sõna nende inimeste jaoks, kes õpetavad inimestele internetis mida iganes. Sa ei saa kunagi olla kindel, et inimesed, kes online mingeid kursisui pakuvad, on tegelikult ka asjatundjad. See muidugi sõltub, mida niimoodi õppida… Näiteks kui arstid või juristid hakkaksid niimoodi õppima, kuidas te sellesse suhtuksite?

Usun ka, et tõeline õppimine vajab pühendumist. Ma ei nimetaks seda õppimiseks, kui inimesed vaatavad paar nädalat videoid või Instagrami reel’e ja nimetavad siis ennast mingi asja spetsialistideks.

Kuidas saad oma kire hariduse vastu Milttoni heaks tööle panna?

Tänu minu senisele karjäärile on meil mitmeid kliente, kes tulevad haridussektorist. Samuti kipun ma välja mõtlema ideid, mis minu arvates võiksid aidata täita lünki meie haridus-süsteemis. Siis püüan leida kliente, kellega koos need ideed ellu viia. Praegugi on meil mitu haridusega seotud ideed küpsemas. Näiteks koos oma kliendi Dexcomiga harime ühiskonda diabeedi ohtude teemal ja räägime uutest raviviisidest. Samuti on meil ettevalmistamisel huvitav projekt, mis aitab lahendada koodikirjutajate puudust Lätis. Need kõik on asjad, mille tulemusi saame näha alles aastate pärast, kuid need motiveerivad mind ikkagi.

Praegu teeme koostööd ka Sõltumatu Hariduse Ühinguga: see on valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb Lätis erinevate haridusuunedustega seotud küsimustega. Me aitame neil võtta kasutusele uue kontseptsiooni STEAM. See on peaaegu nagu STEM (lühend, mis tähistab sõnu science, technology, engineering, mathematics), aga mitte päris, sest sellele lisatud täht “A” (art) tähistab kunsti. Asja mõte on selgitada, et loovus on väga oluline komponent ka tehnoloogia valdkonnas. Meie kliendibaasi hulka kuulub ka Läti eralasteaedade liit – me püüame edendada võrdseid tingimusi nii riiklikele kui ka eralasteaedadele. Ka harime avalikkust selles osas, et lasteaed ei ole lihtsalt koht, kus lapsi hooldatakse, vaid esimene oluline sammharidusprotsessis. Lisaks rõhutame, et koolieelse lasteasutuse kogemus ise võib luua üsna püsiva suhtumise õppimise osas – kas see meeldib lapsele või mitte.

Kui mõelda tehisintellekti peale, siis kuidas võiks see muuta haridusvaldkonda selles Lätis lähiaastatel?

Üks Lätis töötav Mehhiko professor ütles, et iga haridustöötaja peab kas hakkama tehisintellekti abi kasutama või olema valmis selleks, et see hakkab teda asendama. Ma arvan, et tal on tõenäoliselt õigus. Kui õppejõud suudavad õppida seda kasutama, võib see viia õppeprotsessi täiesti uuele tasemele. Kui nad seda ei tee, hakkavad paljud õpilased kasutama AI-d koolitööde tegemiseks, ilma et õppejõud isegi arugi saavad. Ma loodan, et õpilased saavad tehisintellekti kasutades vähemalt mõned kasulikud oskused ja ehk mõningaid teadmisi.

Samuti on väga oluline, kas me suudame tagada oma õppejõudude liikuvuse ja tuua sisse teadmisi teistest riikidest ja ülikoolidest, kes on selle uue olukorraga kiiremini kohanenud, neilt õppida.

Ma kardan natuke, et AI võib ka mind asendada. Aga see on hea hirm. See sunnib mind õppima ja ennast edasi arendama. See on tervislik stress, mis ei ole veel kedagi tapnud.

Marta Mackeviča
marta.mackevica@miltton.com
+371 2039 3183