Valitsussuhete konsultant Kadri Vanem tahtis keskkoolis tegelikult saada diplomaadiks. Sellele lisandunud huvi Ida-Euroopa kultuuri ja poliitika vastu hakkas 1990ndate teises pooles kujundama seda teed, mida mööda Kadri on praeguseks astunud juba pea veerand sajandit. Olulist rolli on siin mänginud ka alkoholi ja muude meelemürkide vaba elustiili edendav maailmaliikumine Movendi, Eestis Juvente Eesti ning sealt edasi Euroopa Noortefoorumis Euroopa noorte teemadega tegelemine. “Jõudsin Juventesse 1998. aastal oma klassivendade kaudu. Meie Eesti organisatsioonis olid ka venekeelsed noored ja kuigi me pidasime ennast väga tolerantseteks ja avatuteks, siis mingi kummaline pinge seal erinevate rahvusgruppide vahel ikkagi oli,” meenutab Kadri.

Teda hakkasid selle pingega seotud küsimused huvitama ning ühel hetkel suundus ta oma teoloogiaõpingutelt Tartus hoopis Berliini ülikooli õppima Ida-Euroopa poliitikat ja ajalugu. Remargi korras tahab Kadri siin rõhutada, et kui ta kusagil üldse mõtlema õppis, siis oli see just TÜ usuteaduskonnas ning enne seda Tartu Descartes´i lütseumis. Ida-Euroopa on Kadri jaoks väga põnev, aga ka vastuoluline teema. “See on küsimus meie enda identiteedist. On selge, et Lääne- ja Kesk-Euroopas on teatud suhtumine Ida-Euroopasse,” nendib Kadri, lisades, et me ise kipume ka teiste idaeurooplaste suhtes võtma vahel arrogantset hoiakut. “Ma tahaksin, et me ise ei marginaliseeriks ennast ja ei vastandaks ennast Ida-Euroopale. Peaksime selle kuvandi, et Ida-Euroopa on kuidagi rumalam ja mahajäänum, ise ümber pöörama.”

Üks asi viis teiseni ning oma õpingute jätkuna leidis Kadri end ühtäkki praktikalt Brüsselis Euroopa Parlamendis Eesti eurosaadiku Tunne Kelami kabinetis. “Tegin sellist tavapärast praktikanditööd. Kirjutasin artiklipõhju, valmistasin erinevaid materjale ette, tegin koosolekute memosid,” meenutab Kadri.

Siis aga tekkis võimalus kandideerida nö päriselt tööle Tunne Kelami nõunikuks, kelle ülesandeks oli katta väliskomisjoni ja kaitse- ning julgeoleku alamkomisjoni tööd. Kadri kandideeris ja saigi selle koha. “Tunne seadis mulle nõudmise, et ma saan tööle juhul, kui hakkan teda sinatama,” muigab Kadri. “Lubasin seda teha, aga tegelikult mõtlesin veel umbes poolteist aastat välja umbisikulisi lauseid, kuidas tema poole pöörduda.”

Eurosaadiku nõunikuks olemine tähendab pidevat vastavate Euroopa Parlamendi komisjonide töövoos olemist, välispoliitika ja kaitsepoliitika, maailmauudiste pingsat jälgimist. Nõuniku töö ampluaa oli lai, näiteks tegeles Kadri erinevate raportite läbitöötamise ja muudatusettepanekute ettevalmistamisega, kõnede kirjutamise ja poliitikate mõtestamisega, tassimata ei jäänud ka üheks ürituseks toodud klaver. “Olin seal peaaegu 13 aastat, see oli väga huvitav eluperiood, nii palju teemasid ja meeldejäävaid inimesi, “ räägib Kadri. “Töötasin ka näiteks koos Vytautas Landsbergisega ja puutusin kokku Uffe Ellemann-Jenseniga, kui mõnd lähemat Eesti sõpra mainida.”

Pärast pikki aastaid Euroopa Parlamendis tundis Kadri 2019. aastal, et saabunud on rutiin ja aeg on muutusteks. Ta kolis Saksamaale tagasi ja võttis pausi akude laadimiseks. Siis aga vallandus koroonapandeemia ja tundus mõistlik esialgu Eestisse naasta, et olla lähemal ka oma emale. “Minu ema on mind alati toetanud ja õpetanud ise hakkama saama, mitte alla andma, leidma oma teed. Hea on taas tema lähedal olla ja kasvõi peale tööd koos jalutamas käia.”

Kadri näeb enda kujunemises suurt rolli saksa keelel ja kultuuril. “Nii minu ema kui vanaema õpetasid mulle saksa keelt, kui ma veel väike laps olin. Kodus oli meil saksakeelseid raamatuid ja ajakirju,” räägib Kadri. Põhikoolis käis ta Tartus saksa keele süvaklassis. Tartu Ülikoolis teoloogiat õppides sai Kadri aga aru, et väga on vaja ka saksa keele praktikat ning läks aastaks Saksamaale vabatahtliku tööd tegema. “Seal aktiivselt keelt kasutades käis umbes kuu ajaga justkui mingi klõps ära ja oskasingi äkki saksa keeles rääkida,” meenutab ta.

Lisaks saksa keelele räägib Kadri vabalt ka inglise keelt, saab hakkama vene ja prantsuse keeles, mõistab ja loeb hollandi keelt, algtasemel ka ungari keelt. Lisaks on ta õppinud ka horvaatia keelt, sest läbi erinevate eluhetkede on tal tekkinud palju sõpru Balkanil ja ta tahtis ikka ise aru saada sellest joviaalsest. “Ja muidugi räägin ka võro keelt,” lisab Lõuna-Eestist pärit Kadri uhkelt. „Keeli ei saa kunagi liiga palju olla. Keelenüanssidest aru saamine avab minu jaoks ukse selle teise inimese, kultuuri, riigi hinge, et üleüldse maailma paremini mõista.“, võtab ta keeleteema kokku.

Kadri peab end eelkõige eurooplaseks. “Seejärel olen tartlane ja lõunaeestlane ning siis eestlane,” kirjeldab ta ennast. “Mind ausalt öeldes häirib, et üsna laialt levinud mõtteviisi järgi saab inimesel olla vaid üks identiteet. Tegelikult on iga inimene oma erinevate identiteetide summa,” räägib Kadri, kelle enesemääratluses on endiselt oluline koht ka alkoholivabal elul ja seotud vabatahtlikul tegevusel. “Ma näen ju hästi, kui alkoholiseeritud on meie ühiskond ning kuidas see mõjutab lapsi ja noori, laiemalt majandust ning tervishoidu. Ma isegi kogen vahel seda, et pean põhjendama, miks ma ei joo. Tegelikult võiks ju just mittejoomine olla normaalsus, enam kui pool maailma elanikkonnast ei tarbi alkoholi.”

Milttonis soovib Kadri aidata klientidele mõista erinevaid poliitikaid, nende toimimist, ühiskonda üldiselt ja inimesi selle sees ning ka seda, et oleme osa Euroopast. “Me ei saa end suurest kontekstist välja võtta, isegi väikeste Eesti asjade ajamine on seotud nii Euroopa kui laiemalt maailma arenguga. Võtame näiteks jätkusuutlikkuse, meil ei ole aega oodata ja vaadata, me kõik peame tegutsema kohe,” on ta resoluutne. “Üldiselt mulle väga meeldivad meie rahvusvahelised projektid, sest teistelt meie tiimidelt on palju õppida ja me loome selles koostöös laiemat riikidevahelist lisandväärtust, ” ütleb ta. “Loodan, et suudan ka ise tänu pikale töökogemusele väljaspool Eestit klientidele ja tiimikaaslastele veidi teistsugust vaadet pakkuda.”

Kui küsida, miks Miltton, on vastus kiire tulema, väärtused, inimesed ning võimalus igakülgselt areneda. “Me ei ole pelgalt kamp erinevaid inimesi, vaid üksikisikute ning tervikuna toimiv Miltton, mis võimaldab meil lahendada väga erinevaid ühiskonnas ning ettevõtetele olulisi küsimusi. On fantastiline erinevates kooslustes Milttoni-siseselt toimetada ning üksteiselt õppida,” leiab Kadri. “Ning kui baasväärtuseks on soov muuta maailma paremaks, anda oma panus ühiskonna arengule, teha see lisasamm, näha laiemat pilti, siis on kõik võimalik!”

Kui Kadri ei tee tööd või loe välisuudiseid, ega tegele mingi aktivismiga, siis on ta heameelega väljas. Jalutab ja otsib huvitavaid uusi tänavakunsti hetki Tartu linnaruumis või sõidab rattaga Tartu vahel. Kui võimalik käib sõprade kambaga mägedes matkamas või selle nõlvadelt lumelauaga alla laskmas. Kui saaks valida, elaks ta üldse kusagil mägedes, sest seal on lihtsalt nii ilus ja rahulik.