Milttoni äritegevuse üheks oluliseks suunaks on jätkusuutlikkuse edendamine ja sellealane nõustamine ning sellega kaasneb nii koolitamine kui ka kestlikkuse eeskõnelejaks olemine. Tahame pakkuda oma klientidele parimat kestlikkusalast teavet ja teenuseid, et nad mõistaksid ja mõtestaksid oma sotsiaalseid mõjusid ning mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Kuna meie soov on suurendada oma positiivset mõju läbi eeskujuks olemise teistele organisatsioonidele, siis oleme võtnud sihiks alustada alati iseendast. Seni puudus meil täielik ülevaade oma tegevuse mõjust kliimamuutusele ja keskkonnale ja niisiis otsustasime mõõta Milttoni kasvuhoonegaaside jalajälge, et oma mõju numbritesse panna ja astuda edasi märkimisväärne samm oma jätkusuutlikkuse teekonnal mõõdetava kestlikkuse suunas.

Kasvuhoonegaaside jalajälg – mis see on?

Kasvuhoonegaaside jalajäljeks nimetatakse ettevõtte otsest või kaudset emiteeritud atmosfäärsete kasvuhoonegaaside kogust kilogrammides või tonnides. Kasvuhoonegaasideks on peale süsinikdioksiidi veel näiteks metaan, dilämmastikoksiid, fluorosüsivesinikud jm ning igal kasvuhoonegaasil on atmosfäärile ja kliimamuutusele oma mõju, sest igal gaasil on erinev globaalse soojenemise potentsiaal, mille määrab ära tema atmosfääris püsimise aeg ja keemilised omadused. Mõjude ühtlustamiseks ja ühtsema arusaama tekkimiseks teisendatakse kõikide kasvuhoonegaaside mõjud süsinikdioksiidi poolt tekitatavaks mõjuks (CO2 ekvivalent, CO2e) ning seetõttu nimetatakse kasvuhoonegaasi jalajälge tihti süsinikujalajäljeks, kuigi emiteeritakse ka muid kasvuhoonegaase peale süsinikdioksiidi.

Kasvuhoonegaaside jalajälje mõõtmine on protsess, mis hõlmab kogu organisatsiooni ning mille käigus hinnatakse organisatsiooni kasvuhoonegaaside heite taset. Jalajälge on võimalik kaardistada erinevate tasuliste ja vabavaraliste arvutusprogrammide abil.

Kasvuhoonegaaside emiteerumine ettevõttes jaotatakse üldjuhul kolmeks:

• Mõjuala 1 – otsene heide, mis pärineb ettevõtte omanduses olevatest heiteallikatest ja tegevustest. Nt ettevõttes toodetud elektrienergia, mehhaanilised või keemilised protsessid, transport ettevõtte sõidukitega ning kontrollitud ja kontrollimata hajusheitmed;
• Mõjuala 2 – kaudne heide, mis pärineb ettevõtte poolt sisse ostetud elektri- ja soojusenergia tootmisest. Nt ostetud elektrienergia, muu tarbitud energia;
• Mõjuala 3 – kaudne heide, mis on põhjustatud ettevõtte poolt ostetud ja müüdud toodetest ja teenustest. Nt sisse ostetud toode/teenus, kapitalikaup, sisse ostetud toodete ja teenustega seotud transport.

Keskendusime enda CO2e emissioonide kaardistamisel eelkõige mõjualale 2 ja 3, sest Milttonis otseseid heiteallikaid ei ole.

Kui mõjuala 2 arvutamiseks piisab Milttoni kontekstis ainult elektri- ja küttearvetest, siis mõjuala 3 arvutamiseks pidime kaasama ka enda töötajaid ning läbi viima ettevõttesisese seire. Mõjuala 3 arvutamiseks viisime ettevõtte töötajate seas läbi tööle-koju liikumise küsitluse, milles uurisime, milliste transpordivahenditega ja kui tihti töötajad kontoris käivad ning kui pikk on tööle tulemiseks läbitav vahemaa. Lisaks arvutasime ettevõtte tööajal tehtud tööreiside ja transpordi jalajälje ning suuremate ostetud tootegruppide, nagu vesi, kohv ja kontoriinventar, jalajälje.

Meie mõjukohad

Kõiki mõjualasid kokku võttes lasub Milttoni suurim mõju just mõjuala 3 juures, mis moodustas aastal 2022. kokku 26,51% Milttoni kogu kasvuhoonegaaside jalajäljest. Suurimad mõjurid olidki just tööle-koju liikumine, ostetud tooted ja tööreisid. Mõjuala 2 moodustas kokku 22,32%, millest suurima mõjuga oli soojusenergia, mis oli samaväärne tööle-koju liikumise osakaaluga (16,5%). Kõige väiksema mõjuga oli mõjuala 1, kuhu kuulus kütus, mida töötajad töösõitude tegemiseks kasutasid. Kokku emiteeris Miltton New Nordics 2022. Aasta jooksul oma peamiste tegevustega 50,40 t CO2e.

Kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamine ning selle kalkuleerimiseks vajaliku andmestiku kogumine on nüüdseks saanud Milttoni hügieenitasandi tegevuseks, millesse panustame pidevalt jooksvalt infot koondades ja talletades. Järgmisel aastal tahame oma jalajälje mõõtmist laiendada, seirates ka enda tekitatud jäätmete koguseid, et enda mõjuala 3 ulatust veelgi paremini mõista ja numbritesse panna.

Jalajälje mõõtmise tulemused on andnud meile parema arusaama oma süsinikuheite tasemest ja on võimaldanud leida uusi viise selle vähendamiseks. Tööreiside mõju paremaks mõistmiseks oleme erinevate transpordiviiside mõjud üle viinud enda koostatud kestliku sündmuskorralduse ja kontorihalduse juhendisse, mis annab töötajatele ülevaate millistel tööreisideks võimalikul transpordiviisidel on suurem jalajälg ning milliseid liikumisviise eelistades panustada kasvuhoonegaaside emiteerimisse vähem. Teadlikkuse kasv CO2 jalajälje suurusest ajendab töötajaid ka kodu ja töö vahelt liikumiseks eelistama väikseima jalajäljega liikumisviise.

Kokkuvõtlikult ei peaks kasvuhoonegaaside jalajälje mõõtmine olema eesmärk iseeneses, vaid tööriist mõõtmaks ettevõtte ja selle töötajate mõju kliimamuutusele. Sellele tuginedes on ettevõttel võimalus luua tegevuskava, millega omalt poolt kaitsta elukeskkonda ning panustada üleilmsete kliimaeesmärkide saavutamisse.

Kui soovite ka oma ettevõttes tuge kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamisel, kliimamõju hindamisel ja/või leevendusmeetmete välja töötamisel, siis võtke ühendust meie jätkusuutlikkuse tiimi juhi Helen Tammemäega aadressil helen.tammemae@miltton.com.