Elu edasi viimiseks on vaja inimesi, täpsemalt ajusid. Ajutervisega on aga ühiskonnas mõneti alarmeerivad lood, eriti just potentsiaalselt enim kasu loovas segmendis: aktiivset ja pingelist tööd tegevate inimeste seas (Eesti inimarengu aruanne 2023).

Viimase Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (TAI, 2022) kohaselt on enam kui neljandikul inimestest risk depressiooniks, viiendikul ärevushäireteks ja ligi 40 protsenti inimesi kimbutab unehäirete oht, mis omakorda mõjutavad otseselt elukvaliteeti ja töövõimet. Noorte täiskasvanute seas on pilt veelgi drastilisem.

Targalt tegutsedes on võimalik aga kahju jõudsasti ennetada. Õnneks ei ole ajutervise eest hoolitsemine enam ka tabuteema. Vastupidi, targalt juhitud organisatsioonides tegeletakse teadlikult sellise psühholoogilise keskkonna loomisega, mis toetab inimeste heaolu ja produktiivsust, sest sel on kaalu.

Tõsi, ühelt poolt kannab iga inimene ise vastutust oma vaimse vormis püsimise ees, teisalt ei saa üle ega ümber tegutsemiskeskkonna mõjust. Tööl toimuv puutub vaimsesse tervisesse vägagi.

Looge teotahet võimestav psühholoogiline keskkond

Edukaks navigeerimiseks proovikivide vahel ning eluterve motivatsiooni hoidmiseks ka keerulisematel aegadel vajame inimestena keskkonda, mis toetab kolme põhivajadust. Olulisim neist on autonoomia ehk oma elu peremeheks olemise tunnetus. See kätkeb endas muuhulgas usaldatud olemise tunnet ja selget pilti, mismoodi otsused sünnivad.

Vabaduse ja vastutuse kultuuri aitavad luua ning hoida näiteks kaasav kommunikatsioon, selge pildi omamine rollidest ja ootustest, julgus tunnistada eksimusi, aga ka mõistlikes piirides otsustusvabaduse tagamine näiteks töökorralduslikes küsimustes ja ajaplaneerimises. Samuti ei tee paha endalt aeg-ajalt küsida: “Kuidas see, mida ja kus ma teen, klapib minu olemuse ja vajadustega?”

Teiseks sisaldab motivatsioon endas edenemise ja arenemise kogemust, hästi hakkama saamise tunnet. Jah, töö küll kiidab tegijat, ent sotsiaalsete olevustena vajame iseendast arusaamiseks ka teiste inimeste tagasisidet. Seega, kui öelda üksteisele rohkem positiivset avatult välja, anname hoogu just sellele, mis edasi viib. Ühtlasi kasvab valmidus olla uudishimulik kõige suhtes, mida veel nii hästi ei oska ega tea, aga tahaks. Ka tähendusrikkus ja selge siht võimestavad. Sestap tasub aeg-ajalt tavapärasest rütmist välja astuda, tiimiga kompassi sättida ning ühiselt mõtestada, kuidas edenemist ja üksteise arengut parimal moel võimestada.

Kolmandaks vajame teotahte hoidmiseks inimlikku seotusetunnet, enese tajumist osakesena kogukonnast. Me kõik soovime olla aktsepteeritud just selliste inimestena nagu me oleme – nii ilus kui valus. Mõistmise ja tänutunde kogemine, iseäranis haavatavas seisus, aitab omakorda tugevdada psühholoogilist vastupidavust ning ilmutada avatust ka muudatuste suhtes. Niisiis julgustan võtma teadlikult aega üksteise tundmaõppimisele ja väärtustamisele mitte ainult professionaalidena, vaid ka lihtsalt inimestena. Elagu tiimiüritused ja südamest südamesse jutuajamised!

Printsiibis on asi lihtne: ühelt poolt paljundada ja tugevdada kõike, mis on toonud sind heasse päeva, ning teisalt arendada oskusi kehvadest hetkedest võimalikult väledalt läbi tulemiseks.

Kuidas ehitada iseenda parimat seisu?

Oleks illusioon eeldada, et õige elu seisneb vaid mäeharjal istumises ja vaadete nautimises. Reaalsuses käime ikka künkalt künkale. Mida paremini oleme ühelt poolt teadlikud iseenda ressurssidest ja teisalt enesetunnet mõjutavatest tingimustest, seda tõhusamalt suudame võtta tõuse, püsida tipus ja toibuda ka kukkumistest.

Printsiibis on asi lihtne: ühelt poolt paljundada ja tugevdada kõike, mis on toonud sind heasse päeva, ning teisalt arendada oskusi kehvadest hetkedest võimalikult väledalt läbi tulemiseks. Meelsust ja tegutsemisviise on alati võimalik valida. Nagu on suuresti võimalik valida ka inimeste ringi, kellega lävime, sest sotsiaalsete loomadena mõjutavad suhted meid väga.

Siinkohal jagan mõningaid nippe, millest on kasu isikliku operatsioonisüsteemi kalibreerimisel.

1. Sea sisse kasulikud rutiinid

Psüühika vajab kordusi ja rütmilisust, eriti keset muutlikke ja stressirikkaid perioode. Rutiinid ja igapäevarituaalid aitavad häälestuda ning loovad vajaliku stabiilsuse.

• Juhi teadlikult tähelepanu juba sisseseatud päevarütmile ja rituaalidele – alates hommikustest tegevustest kuni magamaminekuni, võttes arvesse nii pisiasju kui pingutust nõudvaid ettevõtmisi. Millised neist harjumustest toetavad head enesetunnet ja tasakaalu?
• Asenda mõni senine komme uue tulutoovama rutiiniga. Näiteks rõõmusta end hommikuse telefonis uudistamise asemel 5-minutilise sirutus- ja lõdvestusharjutuste seeriaga või päevaplaani läbimõtlemisega.
• Ole püsiv – aju jaoks loeb see, mida teed järjepidevalt, mitte juhuslikult mõnikord.

2. Toida uudishimu

Psüühika on seda vastupidavam ja osavam, mida rohkem peitub ajus erksaid seoseid. Teisisõnu, aju vormispüsimiseks on vaja õppida – märgata ja omandada uut.

• Loe ja hari ennast.
• Märka ümbritsevas keskkonnas uusi detaile.
• Arenda endas empaatiat – oskust võtta erinevaid vaatenurki ja neid aktsepteerida.
• Mine punktist A punkti B teist teed kaudu, kui oled harjunud.
• Katseta uusi maitseid.
• Selgita välja midagi uut enda kohta.
• Sea end (natuke) ebamugavatesse olukordadesse.
• Õpi ära mõni uus oskus.
• Tee midagi esimest korda.

3. Kinnita ja tunnusta

Kestab ja areneb see, mis saab tähelepanu. Meil on kalduvus võtta positiivset enesestmõistetava normaalsusena, samas kui negatiivsele ehk mitteootuspärasele suundub tähelepanu justkui iseenesest. See võib viia üsna kergesti käegalöömiseni, sest edenemiseks vajalikku positiivset tagasisidet napib. Niisiis tasub keskenduda eelkõige edusammudele ja eksimustest kasuliku õppetunni otsimisele – nii on edenemine viljakam.

• Jaga eesmärk väikesteks ampsudeks ja tunnusta end nende lahendamise eest. Ülevoolava enesekiitmise asemel piisab psüühikale ka lihtsalt õlalepatsutamisest: “Tehtud”, “Hästi”, “Edasi” jne.
• Sea sisse positiivsete tähelepanekute päevik: kirjuta igal õhtul üles 2–5 asjaolu, mille üle päevale tagasi vaadates heameelt, uhkust või tänulikkust tunned.

4. Juuri välja “pean“

Kamandamine ja keelamine tekitavad psüühikas trotsi ega soosi pikas plaanis vastutuse võtmist. Ometi on sõnapaarid “Ma pean…”, “Mul tuleb…”, “Ei tohi…” jne pigem tavalised kaaslased meie sisekõnes. Oluliselt motiveerivam on suhelda iseendaga eestvedavalt ehk vaba tahet utsitades.

Niisiis asenda keelud-käsud oma peas motiveerivate sõnadega: “Ma tahan…”, “Ma saan…”, “Mul on võimalus…” või lihtsalt tee tegu teoks.

5. Luba endale naudinguid

Meeldivate tundmuste kogemine võimaldab eesajukoorel lõõgastuda ning ühtlasi treenib tähelepanu. Eelneva kombinatsioon vabastab ressurssi kriitiliseks mõtlemiseks ja probleemide lahendamiseks. Naudi lõhnu ja maitseid, maga, liigu, kuula muusikat ja vaikust, tunne rõõmu visuaalsest ilust ja kaunitest kunstidest ning pea lõikab teravamalt. Kas pole mitte meeldiv asjade käik?

Rohkem julgust hoolida ja vaimse tasakaalu eest hoolitseda on positiivsete muutuste elluviimise peamine eeldus. Me oleme Milttonis seadnud 2024. aasta motoks töötada tervelt ja targalt. Löö ka kampa!