Järgnevalt on kirjas kõik, mida sellest esialgu teadma pead.

Mida tähendab ühiskondliku mõju raporteerimine?

Ühiskondliku mõju raporteerimine ehk kestlikkusaruandlus on kokkuvõte möödunud aastale just nagu majandusaasta aruanne, kuid see kätkeb lisaks majandusnäitajatele ka mõju sotsiaalses ja keskkonnamõõtmes, seetõttu kasutatakse ka väljendit kolmikaruandlus või jätkusuutlikkuse raporteerimine.

Mis on kohustuslik raporteerimine ja mis on vabatahtlik raporteerimine?

Seni ongi ühiskondliku mõju raporteid koostatud vabatahtlikult ja Eestis on seda veel vähe tehtud, kuid näiteid siiski on. Näiteks koostasime eelmisel aastal raporti Telia Eestile.

Nüüd on Euroopa Liidus küpsemas ka kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive) ja raporteerimisraamistik (ESRS – European Sustainability Reporting Standards), mis toovad ettevõtetele suurenenud nõudmised ja kohustused jätkusuutlikkuse raportite koostamiseks, muuhulgas lisandub pilti ka audiitor. Seda selleks, et kammitseda rohepesemise võimalust ja tagada Euroopa Liidu taksonoomia jaoks korrektsed andmed. Kui raporteid ei ole, ei teata ka mõju ega seda, millisesse ettevõttesse investeerida. CSRD eelnõu hakkab alates 2024. aastast asendama mittefinantsilise teabe raporteerimise direktiivi (NFRD – Non-Financial Reporting), mis kohaldub pankadele ja kindlustusettevõtetele. CSRD eelnõu vastuvõtmise istung toimub 09.11.22.

CSRD eelnõu raamistiku kohta loe rohkem siit.

Hetkel olemasoleva info kohaselt muutub raporteerimine CSRD alusel kohustuslikuks järgmistele ettevõtetele:

• Alates 2025. aastast kõigile EL-i turgudel noteeritud ettevõtetele, kellele kehtib praegune NFRD
• 2026. aastast suurettevõtetele, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest kahel järjestikusel aastal:
  • 250 või rohkem töötajat
  • 40 mln € müügitulu
  • 20 mln € bilansimaht

Seega jääb enamik ettevõtteid Eestis siiski vabatahtliku raporteerimise juurde vähemalt kuni aastani 2026 kui direktiiv ei muutu.

Miks peaks oma vastutustundlikkust vabatahtlikult raporteerima?

Raporteerimine tagab väidete tõsiseltvõetavuse ettevõtte ühiskondliku panuse kohta, konkurentsivõime ning maine huvirühmade ja töötajate seas. Nagu selgus Milttoni 2021. aasta uuringust inimeste ootuste kohta ettevõtete vastutustundlikkusele, ei lähe loosunglikud ja tõendamata reklaamlaused inimestele peale. Samuti tahetakse näha ettevõtete väljakutseid, mida saab samuti raportis välja tuua. Kui raport on koostatud, saab selle alusel teha ka kommunikatsiooni, nii et sõnumitel on faktipõhine sisu.

Kes raporteid koostab ja kuidas see käib?

Raporteid koostab enamasti konsultatsiooniettevõte, kes valdab raporteerimisraamistike metoodikat. Miltton valdab vabatahtliku raporteerimise raamistikke nagu GRI ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid (SDG – Sustainable Developement Goals). Võimalik on luua ka raamistik lähtuvalt ettevõtte fookusteemadest vastutustundliku ettevõtluse kolmikmõõtmes (ESG – environmental, social, governance).

Ühiskondliku mõju raport koostatakse ühe korra aastas möödunud aasta kohta. Raporti vormistamise stiile on erinevaid ja saab läheneda loominguliselt, luues atraktiivse ja huvitava visuaalse lahenduse.

Eestis kasutatakse erinevaid väljendeid: ühiskondliku mõju raport, jätkusuutlikkuse raport, ESG aruandlus, kolmikaruandlus jne. Mis on õige?

Kuni räägime ühest ja samast asjast, on kõik need väljendid õiged. Siiski peaksime kokku leppima ühes väljendis, et saaksime paremini teineteisest aru. Direktiivi eelnõu alusel on korrektne kasutada kestlikkusaruandluse väljendit.

Mis on taksonoomia ja raporteerimise vahe ja kuhu paigutub veel Fit For 55?

Euroopa Liidu taksonoomia on osa Fit For 55 paketist, raporteerimisraamistik aitab taksonoomiat rakendada. Vabatahtlik raporteerimine panustab igati Fit For 55 ja globaalsetesse kestliku arengu eesmärkidesse.

Me jälgime Milttonis, mis Euroopa Liidu õigusraamistikus toimub, oleme kursis sealsete arengute ja reeglitega ning kehtiva õiguse ja parimate praktikatega. Pakume nii raporteerimisteenust kui loenguid selles maailmas orienteerumiseks.

Lühendid:

CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive ehk kestlikkusaruandluse direktiiv
SFRD – Sustainable Finance Disclosure Regulation ehk jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise direktiiv
CSDD​ – Corporate Sustainability Due Dilligence Directive ehk jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv
ESRS – European Sustainability Reporting Standards ehk kestlikkusaruandluse standardid
NFRD -   Non-Financial Reporting Directive ehk mittefinantsilise teabe raporteerimise direktiiv
EFRAG – European Commission and the European Financial Reporting Advisory Group ehk raporteerimisstanardi loomise töörühm
SDG – UN Sustainable Development Goals ehk ÜRO kestliku arengu eesmärgid (ka säästva arengu eesmärgid)
ESG – Environmental-Social-Governance ehk kestliku arengu kolmikmõõde
GRI – Global Reporting Initative ehk rahvusvaheline raporteerimisalgatus