Disainmõtlemise konverentsi raames juhib meie vastutustundliku ettevõtluse ekspert Sirli Peepson praktikumi “Vastutustundlik organisatsioon: millest alustada?“. Uurisime Sirlilt, mida tähendab vastutustundlik ettevõtlus ja miks osaleda sellel sessioonil.

Sirli, mida tähendab ettevõtte või organisatsiooni sotsiaalne vastutus (CSR) ning kuidas on see seotud ringmajanduse ja -disainiga?

Lühidalt ja lihtsalt öeldes teeb sotsiaalselt vastutustundlik organisatsioon oluliselt rohkem kui seadus seda nõuab. Teisisõnu, sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted ja organisatsioonid püüavad vabatahtlikult vältida negatiivset ja suurendada positiivset mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele. See tähendab seda, et lisaks majanduslikele eesmärkidele nagu kasum ja käibekasv planeerib vastutustundlik organisatsioon oma strateegiasse ka keskkondliku ja sotsiaalse mõõtme, mida jälgitakse ja mõõdetakse korrapäraselt.

Ringmajandus ja -disain on väga olulised võimalused, kuidas vähendada oma organisatsiooni jalajälge keskkonnale. Ühelt poolt tähendab see seda, et vähemaga tehakse rohkem; teisalt aga oma esialgse elutsükli lõppu jõudnud väärtusliku ressursi uuesti kasutamist.

Vastutustundliku tootmise või teenusepakkumise kaudu viivad organisatsioonid säästvat mõtteviisi oma töötajate, partnerite ja tarbijateni ning kasvatavad tarbijate ootusi.

Sageli arvatakse, et keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik ettevõtlus on kulukas ja kasumit vähendav. Mida Sa arvad, kas see vastab tõele?

Vastutustundlikud tooted maksavad tõepoolest rohkem kui tavalised, odavale hinnale rõhuvad esemed. Ainult hinnanumbrit vaadates on vastutustundlik ettevõtlus justkui kulukas. Teisalt, kui päriselt mõistame, mida tähendab ebaõiglane töötasu (näiteks rõivatööstuses) või võimalikult odavalt ja seetõttu loodusressursse raiskavalt toodetud majapidamisesemed, kosmeetika, toit või ka teenused, siis paljud tarbijad ei taha enam selliseid asju osta.

Kui mõelda loodusressursside kokkuhoiule, siis säästev vee, elektri ja energia tarbimine on kindlasti kokkuhoid. Ka toormeks kasutatavate loodusressursside pillav kasutamine ei ole pikaajaliselt tulus: ühel hetkel seda enam ei jätku; niisamuti vajavad täiendavaid investeeringuid või utiliseerimist tootmiseks vajalikud vahendid. Uus põlvkond, täna veel 20ndates noored, esitavad ettevõtetele juba praegu kõrgeid nõudmisi nii keskkonnasõbralikkuse kui ka tegevuse läbipaistvuse osas.

Vastutustundlik ettevõtlus ei tähenda siiski ainult keskkonnateadlikkust?

Tõepoolest, ettevõtete ja organisatsioonide vastutus ei piirdu ainult keskkonnaga. Vastutustundlikkuse ühiskondliku mõõtme all võib mõista näiteks panustamist töökeskkonna tervislikumaks ja ohutumaks muutmisesse või töötajate heaolusse üldisemalt. Tarbijad ja kliendid ei osta enam ainult tooteid, vaid küsivad üha rohkem, missugust ühiskondlikku väärtust organisatsioon loob ning sellest sõltub omakorda organisatsiooni maine koostööpartneri ja tööandjana. Lõpuks ka kasuminumber.

Soovitan tutvuda Milttoni ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise arvamusuuringuga Eesti töötajate, tarbijate ja kodanike vaatest. See aitab mõista, millises maailmas täna elame ja millised on tulevikutrendid.

Viid Disainmõtlemise konverentsil läbi paralleelsessiooni “Vastutustundlik organisatsioon: millest alustada?“. Nimi juba pisut ka vihjab, millest praktikum räägib, kuid miks tasub seal Sinu arvates osaleda?

Väga paljudes ettevõtetes ja organisatsioonides tehakse juba täna vastutustundlikke otsuseid, tegevusi või praktikaid, kuid küllaltki palju lähtuvalt sisetundest või inimlikest, ausatest ja jätkusuutlikest printsiipidest. Neid protsesse saab aga mõtestada ja juhtida teadlikult ja süsteemselt, näiteks disainmõtlemise printsiipe ja tööriistu kasutades. Vastutustundlikkus on strateegiline teema. Annan tunniajase töötoa jooksul aimu, kust selle kõigega alustada, et tegevuste positiivne mõju tõepoolest suureneks.

Teooriast praktikani – Disainmõtlemise konverentsi eesmärgiks on pakkuda lisaks teoreetilistele teadmistele ka koheselt igapäevatöös rakendatavaid tööriistu ja lahenduskäike. Reeglina antake konverentsil sõna oma valdkonna praktikutele, kes oskavad jagada nii nutikaid suuniseid kui ka toimivaid lahenduskäike.