fbpx
oktoober 7, 2022

Ühiskondliku mõju raport või jätkusuutlikkuse raporteerimine või kestlikkusaruandlus või kolmikaruandlus või…

Järgnevalt on kirjas kõik, mida sellest esialgu teadma pead.

Mida tähendab ühiskondliku mõju raporteerimine?

Ühiskondliku mõju raporteerimine ehk kestlikkusaruandlus on kokkuvõte möödunud aastale just nagu majandusaasta aruanne, kuid see kätkeb lisaks majandusnäitajatele ka mõju sotsiaalses ja keskkonnamõõtmes, seetõttu kasutatakse ka väljendit kolmikaruandlus või jätkusuutlikkuse raporteerimine.

Mis on kohustuslik raporteerimine ja mis on vabatahtlik raporteerimine?

Seni ongi ühiskondliku mõju raporteid koostatud vabatahtlikult ja Eestis on seda veel vähe tehtud, kuid näiteid siiski on. Näiteks koostasime eelmisel aastal raporti Telia Eestile.

Nüüd on Euroopa Liidus küpsemas ka kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive) ja raporteerimisraamistik (ESRS – European Sustainability Reporting Standards), mis toovad ettevõtetele suurenenud nõudmised ja kohustused jätkusuutlikkuse raportite koostamiseks, muuhulgas lisandub pilti ka audiitor. Seda selleks, et kammitseda rohepesemise võimalust ja tagada Euroopa Liidu taksonoomia jaoks korrektsed andmed. Kui raporteid ei ole, ei teata ka mõju ega seda, millisesse ettevõttesse investeerida. CSRD eelnõu hakkab alates 2024. aastast asendama mittefinantsilise teabe raporteerimise direktiivi (NFRD – Non-Financial Reporting), mis kohaldub pankadele ja kindlustusettevõtetele. CSRD eelnõu vastuvõtmise istung toimub 09.11.22.

CSRD eelnõu raamistiku kohta loe rohkem siit.
Taksonoomia kohta loe rohkem siit.

Hetkel olemasoleva info kohaselt muutub raporteerimine CSRD alusel kohustuslikuks järgmistele ettevõtetele:

  • Alates 2025. aastast kõigile EL-i turgudel noteeritud ettevõtetele, kellele kehtib praegune NFRD
  • 2026. aastast suurettevõtetele, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest kahel järjestikusel aastal:
    • 250 või rohkem töötajat
    • 40 mln € müügitulu
    • 20 mln € bilansimaht

Seega jääb enamik ettevõtteid Eestis siiski vabatahtliku raporteerimise juurde vähemalt kuni aastani 2026 kui direktiiv ei muutu.

Miks peaks oma vastutustundlikkust vabatahtlikult raporteerima?

Raporteerimine tagab väidete tõsiseltvõetavuse ettevõtte ühiskondliku panuse kohta, konkurentsivõime ning maine huvirühmade ja töötajate seas. Nagu selgus Milttoni 2021. aasta uuringust inimeste ootuste kohta ettevõtete vastutustundlikkusele, ei lähe loosunglikud ja tõendamata reklaamlaused inimestele peale. Samuti tahetakse näha ettevõtete väljakutseid, mida saab samuti raportis välja tuua. Kui raport on koostatud, saab selle alusel teha ka kommunikatsiooni, nii et sõnumitel on faktipõhine sisu.

Kes raporteid koostab ja kuidas see käib?

Raporteid koostab enamasti konsultatsiooniettevõte, kes valdab raporteerimisraamistike metoodikat. Miltton valdab vabatahtliku raporteerimise raamistikke nagu GRI ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid (SDG – Sustainable Developement Goals). Võimalik on luua ka raamistik lähtuvalt ettevõtte fookusteemadest vastutustundliku ettevõtluse kolmikmõõtmes (ESG – environmental, social, governance).

Ühiskondliku mõju raport koostatakse ühe korra aastas möödunud aasta kohta. Raporti vormistamise stiile on erinevaid ja saab läheneda loominguliselt, luues atraktiivse ja huvitava visuaalse lahenduse.

Eestis kasutatakse erinevaid väljendeid: ühiskondliku mõju raport, jätkusuutlikkuse raport, ESG aruandlus, kolmikaruandlus jne. Mis on õige?

Kuni räägime ühest ja samast asjast, on kõik need väljendid õiged. Siiski peaksime kokku leppima ühes väljendis, et saaksime paremini teineteisest aru. Direktiivi eelnõu alusel on korrektne kasutada kestlikkusaruandluse väljendit.

Mis on taksonoomia ja raporteerimise vahe ja kuhu paigutub veel Fit For 55?

Euroopa Liidu taksonoomia on osa Fit For 55 paketist, raporteerimisraamistik aitab taksonoomiat rakendada. Vabatahtlik raporteerimine panustab igati Fit For 55 ja globaalsetesse kestliku arengu eesmärkidesse.

Me jälgime Milttonis, mis Euroopa Liidu õigusraamistikus toimub, oleme kursis sealsete arengute ja reeglitega ning kehtiva õiguse ja parimate praktikatega. Pakume nii raporteerimisteenust kui loenguid selles maailmas orienteerumiseks.

Lühendid:

CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive ehk kestlikkusaruandluse direktiiv
SFRD – Sustainable Finance Disclosure Regulation ehk jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise direktiiv
CSDD​ – Corporate Sustainability Due Dilligence Directive ehk jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv
ESRS – European Sustainability Reporting Standards ehk kestlikkusaruandluse standardid
NFRD -   Non-Financial Reporting Directive ehk mittefinantsilise teabe raporteerimise direktiiv
EFRAG – European Commission and the European Financial Reporting Advisory Group ehk raporteerimisstanardi loomise töörühm
SDG – UN Sustainable Developement Goals ehk ÜRO kestliku arengu eesmärgid (ka säästva arengu eesmärgid)
ESG – Environmental-Sovial-Gocernance ehk kestliku arengu kolmikmõõde
GRI – Global Reporting Initative ehk rahvusvaheline raporteerimisalgatus

august 9, 2022

Pea liiva alt välja 2021! Ettevõtete roll ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamisel ning parimad viisid oma panuse väljendamiseks.

Balti riikide sarnasused ja erinevused ning võrdlus Soome ja Rootsiga.
Järg 2017. ja 2020. aasta uuringutele.

Miltton uuris eestlastelt, lätlastelt, leedukatelt, soomlastelt ja rootslastelt, kuidas nähakse ettevõtete rolli ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamisel. 2021. aasta uuringu kokkuvõtlik raportis on välja toodud peamiselt Baltikumi riikide elanike arvamus, mõnel juhul ka võrdlus rootslaste ja soomlastega. Samuti on toodud mõningaid võrdlusi varasemate Milttoni uuringutega. 2017.aastal avaldas Miltton samasisulise uuringu Soomes, Rootsis ja Eestis ning 2020. aastal ainult Eestis.

EESMÄRK

Milttoni eesmärk uuringuid läbi viies on tekitada endale ning panna alus Eestis järjepidevale arvamusuuringule vastutustundliku ettevõtluse alasest teadlikkusest, andes ka võrdlusaluse põhja-ja läänenaabritega.
Mida tahtsime teada saada 2021. aastal?

01_ Kas ettevõtetelt oodatakse panustamist ühiskondlikult olulistesse teemadesse?
02_ Mil viisil panustamist oodatakse?
03_ Mis teemadel panustamist oodatakse?
04_ Milline on parim viis oma vastutustundlikkust väljendada?
05_ Mis vastajatele ettevõtete vastutustundlikkuse puhul ei meeldi?
06_ Kas ketlikkuse aspektid mõjutavad vastajate tarbimiskäitumist?
07_ Mis motiveerib vastajaid vastutustundlikumaid valikuid tegema?

VÄLJAKUTSE

2017. aasta uuring oli Eesti esimene elanikkonna teadlikkust kaardistava uuring. See tähendab, et varasem võrdlusmoment puudus ja nii tuli meil välja mõelda ning luua esimene kontseptsioon Eesti elanikkonna vastutustundliku ettevõtluse mõõtmiseks nii, et see oleks valiidne, võrreldav teiste riikidega ning et kogutud andmed looksid väärtust ka tulevikuks. Tänaseks on meil olemas võrreldavad andmed alates 2017. aastast ning jätkame sarnaste uuringutega ka tulevikus.

MEIE LÄHENEMINE

Kuna (ettevõtete) vastutustundlik käitumine ja tegutsemine on pidevas muutumises –muutuvad nii standardid, võimalused kui andmed, oleme võtnud eesmärgiks läheneda uuringule igal korral vastavalt hetkevajadusele, samas säilitades võrreldavuse. Kui esimene uuring kaardistas kolme riigi võrdlusuuringuna Eesti, Soome ja Rootsi elanike arvamusi ettevõtete rollist sotsiaalsete teemade ning oluliste ühiskondlike probleemidega tegelemisel ning Eestis oli küll valim sugude ja vanusegruppide lõikes esinduslik ning viidi läbi üksnes Tartus ja Tallinnas, siis 2020. aastal otsustasime viia läbi kordusuuringu ning astuda sellega sammu edasi, täiendades uut uuringut nii, et see hõlmaks sedakorda tervet Eestit. 2021. aastal oli võrdlusuuringu riikide valim laiem, kaasatud olid ka Läti ja Leedu ning andmeid analüüsides keskendusimegi eelkõige kolme Balti riigi võrdlemisele, kõrvutades tulemusi ka Soome ja Rootsiga.

2021. aasta põhijäreldused:

Vaata 2020 aasta uuringu kokkuvõtet siit.
Ja 2020 aasta uuringuraportit siit.
Tutvu ka 2017. aasta uuringu kokkuvõttega siin.
Ja 2017. aasta uuringuraportiga siin.
Tutvu 2021. aasta kokkuvõtliku uuringuraportiga siin.

september 28, 2020

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) uuring ja arendusprojekt

EESMÄRK

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum aitab mõtestada äritegevuse kaasvastutust ühiskonnas ning koondab vastutustundlikke ettevõtteid – Miltton aitas 2017. aastal Foorumil juhtida riiklikul tasandil, sealhulgas riigi osalusega äriühingute seas, tähelepanu vastutustundlikule ettevõtlusele. Ühtlasi võtsime eesmärgiks tõsta vastutustundliku ettevõtluse alast teadlikkust ning tõmmata teemale riiklikku tähelepanu.

VÄLJAKUTSE

Tõsta riigiametite, -ametnike ning riigikogu liikmete teadlikkust vastutustundlikust ettevõtlusest. Võimalusel leida riiklik rahastus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumile.

MEIE LÄHENEMINE

2019. viis Miltton koostöös VEF-iga läbi uuringu „Vastutustundliku ettevõtluse hetkeseis, Milttoni ja VEF uuring: tippjuhtide arusaam“, et mõista, missugune on kontekst, kuhu asetub Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevus. Uuringu andmetel baseerudes lõime tegevuskava, kuidas kasvatada teadlikkust, leida toetajaid ning võimalusel ka rahastust.

TULEMUS

  • Kohtumine Riigikogu ja valitsuse liikmetega, kus VEFi juhatus tutvustas ettepanekuid, mis kutsuksid Eestis esile muudatuse vastustundliku ettevõtluse väärtustamises.
  • Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum esitas ka ettepanekud erakondade programmidesse lisamiseks.
  • Kohtumisest sündis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti initsiatiivil vastutustundliku ettevõtluse kokkuleppe allkirjastamine riigi osalusega äriühingute poolt. Vaata lähemalt siit.
  • NB! VEF riiklik rahastamine sel korral ei õnnestunud!
september 16, 2020

Uuring: Eesti OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti ülesehitus ja õiguslik alus

EESMÄRK

Miltton viis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium tellimusel läbi Majanduskoostööja Arengu Organisatsiooni (OECD) vastutustundliku ettevõtluse Eesti kontaktpunkti toimimisvõimaluste uuringu. Analüüsisime, kuidas oleks kõige mõistlikum Eestis korraldada OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniseid propageeriva ja nende järgimist teostava riikliku kontaktpunkti toimimist, võttesarvesse siinset õigusruumi, erinevate osapoolte ootuseid ja olemasolevaid ressursse.

VÄLJAKUTSE

OECD Eesti riiklik kontaktpunkt on Eestis tegutsenud alates 2011. aastast, kuid 2020. aasta alguse seisuga ei olnudMajandus ja Kommunikatsiooniministeeriumis asuv kontaktpunkt leidnud oma tööks tõhusalt toimivat vormi. Riigiti leidub kontaktpunkti töö korraldamiseks mitmeid erinevaid struktuurseid ja juriidilisi võimalusi–sellest tekkis ka küsimus, milline on Eesti kontaktpunkti jaoks täna parim toimimiseviisning millised on üldse tehnilised ja juriidilised võimalused selle ülesehituseks?

MEIE LÄHENEMINE

Kaasasime uuringu läbiviimiseks oma meeskonnast eksperte nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka riigihalduse alalt ning liitsime välise eksperdina uuringumeeskonnaga rahvusvahelise õiguseksperdiadvokaadibüroost Cobalt. Mõistsime uuringu koostamise esimesest hetkest, et tegemist on Eestis vastutustundliku ettevõtluse alaselt erinevate osapoolte ühendamist vajava uuringuga ning nii kaasasime uuringu eri etappides täna Eestis vastutustundliku ettevõtlusega tegelevate organisatsionide–OECD, riigi ning seotud MTÜ-de esindajaid. Analüüsi tulemusel pakkusime Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile välja soovitused, kuidas kontaktpunkti tööd paremini korraldada.

TULEMUS

  • Valmis mahukas uuring koos arvukate lisadega, mille põhjal tegime ettepaneku Eesti OECD kontaktpunkti tõhusamaks ülesehituseks.
  • Tõime eesti keelde OECD kontaktpunktiga seotud sõnavara.
  • Lõime Eesti kontaktpunkti tarbeks kommunikatsioonitegevuste kava ning praktilised materjalid kontaktpunkti töö tutvustamiseks.
  • Esitlesime uuringutulemusi nii sidusrühmadele korraldatud kohtumisel kui ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiaastakoosolekul, millega ühendasime täna erinevaid vastutustundliku ettevõtlusega tegelevaid ning kokkupuudet omavaid osapooli ja organisatsioone. Sellega tõstatasime debati küsimuses,kes võiksid teha riigiga koostööd Eesti kontaktpunktitöös

Täismahus uuring on leitav siit.

Eesti Kontaktpunkti veebileht on leitav siit.

Pea liiva alt välja! Ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise arvamusuuringud 2017. ja 2020. aastal

EESMÄRK

Milttoni eesmärk uuringuid läbi viies on tekitadaendale ning panna alus Eestis järjepidevale arvamusuuringule vastutustundliku ettevõtluse alasest teadlikkusest, andes ka võrdlusaluse põhja-ja läänenaabritega.Uue Põhjala elanikud ootavad, et ettevõtted osaleksid avalikus debatis, võtaksid seisukohti ning astuksid tarbijate, töötajate ja üldsuse jaoks olulistes küsimustes konkreetseid ja sealjuures ka avalikke samme. „Pea liiva alt välja!“ uuringu eesmärkonkindlaks teha, missugused on töötaja, tarbija ja kodaniku vaates ettevõtete vastutustundliku jaühiskondlikult aktiivse tegevuse olulisimad ootused, teemad, nende kajastamise kanalid ning ka osapoolte rollid kogu ahelas.

VÄLJAKUTSE

„Pea liiva alt välja!“ onEesti esimene elanikkonna teadlikkust kaardistava uuring.See tähendab, et varasem võrdlusmoment puudub ja nii tuli meil välja mõelda ning luua esimene kontseptsioon Eesti elanikkonna vastutustundliku ettevõtluse mõõtmiseks nii, et see oleks valiidne, võrreldav teiste riikidega ning et kogutud andmed looksid väärtust ka tulevikuks.

MEIE LÄHENEMINE

Kuna (ettevõtete) vastutustundlik käitumine ja tegutsemine on pidevas muutumises –muutuvad nii standardid, võimalused kui andmed, oleme võtnud eesmärgiks läheneda uuringule igal korral vastavalt hetkevajadusele, samas säilitades võrreldavuse. Kui esimene uuring kaardistas kolme riigi võrdlusuuringuna Eesti, Soome ja Rootsi elanike arvamusi ettevõtete rollist sotsiaalsete teemade ning oluliste ühiskondlike probleemidega tegelemisel ning Eestis oli küll valim sugude ja vanusegruppide lõikes esinduslik ning viidi läbi üksnes Tartus ja Tallinnas, siis 2020. aastal otsustasime viia läbi kordusuuringu ning astuda sellega sammu edasi, täiendadesuut uuringut nii, et see hõlmaks sedakorda tervet Eestit.

Vaata 2020 aasta uuringu kokkuvõtet siit.

Ja 2020 aasta uuringuraportit siit.

Tutvu ka 2017. aasta uuringu kokkuvõttega siin.

Ja 2017. aasta uuringuraportiga siin.

september 15, 2020

Vastutustundlik organisatsioon – millest alustada?

Disainmõtlemise konverentsi raames juhib meie vastutustundliku ettevõtluse ekspert Sirli Peepson praktikumi “Vastutustundlik organisatsioon: millest alustada?“. Uurisime Sirlilt, mida tähendab vastutustundlik ettevõtlus ja miks osaleda sellel sessioonil.

Sirli, mida tähendab ettevõtte või organisatsiooni sotsiaalne vastutus (CSR) ning kuidas on see seotud ringmajanduse ja -disainiga?

Lühidalt ja lihtsalt öeldes teeb sotsiaalselt vastutustundlik organisatsioon oluliselt rohkem kui seadus seda nõuab. Teisisõnu, sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted ja organisatsioonid püüavad vabatahtlikult vältida negatiivset ja suurendada positiivset mõju keskkonnale, ühiskonnale ja majandusele. See tähendab seda, et lisaks majanduslikele eesmärkidele nagu kasum ja käibekasv planeerib vastutustundlik organisatsioon oma strateegiasse ka keskkondliku ja sotsiaalse mõõtme, mida jälgitakse ja mõõdetakse korrapäraselt.

Ringmajandus ja -disain on väga olulised võimalused, kuidas vähendada oma organisatsiooni jalajälge keskkonnale. Ühelt poolt tähendab see seda, et vähemaga tehakse rohkem; teisalt aga oma esialgse elutsükli lõppu jõudnud väärtusliku ressursi uuesti kasutamist.

Vastutustundliku tootmise või teenusepakkumise kaudu viivad organisatsioonid säästvat mõtteviisi oma töötajate, partnerite ja tarbijateni ning kasvatavad tarbijate ootusi.

Sageli arvatakse, et keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik ettevõtlus on kulukas ja kasumit vähendav. Mida Sa arvad, kas see vastab tõele?

Vastutustundlikud tooted maksavad tõepoolest rohkem kui tavalised, odavale hinnale rõhuvad esemed. Ainult hinnanumbrit vaadates on vastutustundlik ettevõtlus justkui kulukas. Teisalt, kui päriselt mõistame, mida tähendab ebaõiglane töötasu (näiteks rõivatööstuses) või võimalikult odavalt ja seetõttu loodusressursse raiskavalt toodetud majapidamisesemed, kosmeetika, toit või ka teenused, siis paljud tarbijad ei taha enam selliseid asju osta.

Kui mõelda loodusressursside kokkuhoiule, siis säästev vee, elektri ja energia tarbimine on kindlasti kokkuhoid. Ka toormeks kasutatavate loodusressursside pillav kasutamine ei ole pikaajaliselt tulus: ühel hetkel seda enam ei jätku; niisamuti vajavad täiendavaid investeeringuid või utiliseerimist tootmiseks vajalikud vahendid. Uus põlvkond, täna veel 20ndates noored, esitavad ettevõtetele juba praegu kõrgeid nõudmisi nii keskkonnasõbralikkuse kui ka tegevuse läbipaistvuse osas.

Vastutustundlik ettevõtlus ei tähenda siiski ainult keskkonnateadlikkust?

Tõepoolest, ettevõtete ja organisatsioonide vastutus ei piirdu ainult keskkonnaga. Vastutustundlikkuse ühiskondliku mõõtme all võib mõista näiteks panustamist töökeskkonna tervislikumaks ja ohutumaks muutmisesse või töötajate heaolusse üldisemalt. Tarbijad ja kliendid ei osta enam ainult tooteid, vaid küsivad üha rohkem, missugust ühiskondlikku väärtust organisatsioon loob ning sellest sõltub omakorda organisatsiooni maine koostööpartneri ja tööandjana. Lõpuks ka kasuminumber.

Soovitan tutvuda Milttoni ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise arvamusuuringuga Eesti töötajate, tarbijate ja kodanike vaatest. See aitab mõista, millises maailmas täna elame ja millised on tulevikutrendid.

Viid Disainmõtlemise konverentsil läbi paralleelsessiooni “Vastutustundlik organisatsioon: millest alustada?“. Nimi juba pisut ka vihjab, millest praktikum räägib, kuid miks tasub seal Sinu arvates osaleda?

Väga paljudes ettevõtetes ja organisatsioonides tehakse juba täna vastutustundlikke otsuseid, tegevusi või praktikaid, kuid küllaltki palju lähtuvalt sisetundest või inimlikest, ausatest ja jätkusuutlikest printsiipidest. Neid protsesse saab aga mõtestada ja juhtida teadlikult ja süsteemselt, näiteks disainmõtlemise printsiipe ja tööriistu kasutades. Vastutustundlikkus on strateegiline teema. Annan tunniajase töötoa jooksul aimu, kust selle kõigega alustada, et tegevuste positiivne mõju tõepoolest suureneks.

Teooriast praktikani – Disainmõtlemise konverentsi eesmärgiks on pakkuda lisaks teoreetilistele teadmistele ka koheselt igapäevatöös rakendatavaid tööriistu ja lahenduskäike. Reeglina antake konverentsil sõna oma valdkonna praktikutele, kes oskavad jagada nii nutikaid suuniseid kui ka toimivaid lahenduskäike.