fbpx
jaanuar 25, 2021

Koalitsioonilepe sai läbi aegade üks kiiremaid, kuid otsuste mõju on pikaajaline

Hetkel käimasolevad protsessid muudavad meie ja järeltulevate põlvkondade elu põhimõtteliselt ja pikaks ajaks. Seetõttu ei tööta kiirlahendused.

Uus valitsus astub ametisse keerulisel ajal ja kirjusse taustsüsteemi – koroonakriis, kliimakriis, valitsuskriis, empaatiakriis … Kõlab nagu häireolukord, kus toimub paaniline lahenduste otsimine. Seejuures ei tohi aga unustada, et hetkel käimasolevad protsessid muudavad meie ja järeltulevate põlvkondade elu põhimõtteliselt ja pikaks ajaks. Seetõttu ei tööta kiirlahendused, Eesti on riigina sellest vanusest ammu välja kasvanud, kus kriimustatud põlve plaasterdamine valu ära võtab.

Koalitsioonileping on värske, pikemad analüüsid alles tulevad, aga arvestades, et see on läbi aegade üks kiiremini kokku pandud lepe ja uuel valitsusel on selle elluviimist võimalus teostada vaid kaks aastat. Kuniks tuleb uus vahehindamine (RK valimised 2023), ei tohiks seda lepet vaadata kui “mida me nüüd ja kohe peo peale saame”, vaid millised põhimõttelised sihid seatakse suurte muutustega kohanemiseks.

Koroonakriisiga toimetulek

Kuigi pandeemiaga toimetulek vajab ka kiireid lahendusi, sealjuures vaktsineerimise efektiivne korraldus ja raskustesse sattunud sektorite toetamine, on see esile toonud ka Eesti meditsiinisüsteemi nõrgad kohad ja paneb meid küsima, kuidas me järgmisel korral paremini valmis oleksime?

Aastate tagune seagripp ja kiiruga kokku ostetud Tamiflu ülejäägid on hea näide plaastrist, mis polnud isegi mitte veekindel. Kuigi meile meeldib esitleda end digiriigi ja e-tervise eeskujuna, on viimased üheksa kuud tõestanud, et meie võimekus hallata suurandmeid, tehes neist reaalajas järeldusi ja otsuseid, on nõrk. Kuidas meie IT-võimekus jõuaks täies võimsuses meditsiinisektorisse?

Euroopa roheleppe tõlkimine

Eestimaalase, ettevõtja ja ka ametniku jaoks on rohelepe täna veel tõlkimata. Ratase valitsuse poolt allkirjastatud Euroopa roheline lepe pole saanud tõlgendust ega rakenduslikke väljundeid, mis annaksid vastuse küsimustele, kuidas väljub Ida-Virumaa põlevkivist tegelikult ja kus on alternatiivsed energiaallikad. Kuidas mõjutab see meie energiajulgeolekut, kuidas keskkonda saastav prügi põletamine väheneks ja ringmajandus kasvaks – küsimuste nimekiri on märksa pikem?

Läbi ELi õiglase ümberjagamise mehhanismi jõuavad Eestisse peatselt arvestatavad investeerinud, aga kellele, kuidas ja millistel tingimustel? Euroopa rohelise leppe mõju selgitamine kodaniku kasu silmas pidades on uue valitsuse üks suuri võimalusi.

Üleminek teaduspõhisele majandamisele

Eelneva leppe täitmine eeldab ka teaduspõhist majandamist. Uuel valitsusel saab olema keeruline ülesanne leidmaks tasakaal pikaajaliste vältimatute investeeringute, olemasoleva laenukoormuse ja kriisitoetusmeetmete vahel. Täna me veel ei tea sedagi, millised on pandeemia edasised mõjud globaalsele majandusele. See on kompleksne ülesanne, mis algab teaduse väärtustamisest nii sõnas kui eelarves ning sektoriteülesest teaduspõhisest koostöös.

Eesti maine hoidmine globaalses turbulentsis

Ameerika Ühendriikides, Venemaal ja Hiinas toimuv ning globaalne pandeemia on loonud enneolematuid olukordi. Diplomaatiliste suhete ja nendes peituvate inimlike suhete võimekus on proovile pandud. Väikeriigi jaoks on liitlassuhete hoidmine sama kriitiline kui koroonavaktsiini kiire tarne. Me oleme rahvusvahelises meedias ja suhetes saanud valusalt pihta riigi kuvandit lõhkuvate väljaütlemiste ees.

Riigi usaldussuhet muu maailmaga on ehitatud aastaid ja selle vastutustundetu murendamine viimastel aastatel pole teinud Eestile au. Jääb vaid üle loota, et kui Trump ei suutnud kõikuma lüüa usku Ameerika Ühendriikidesse, on ka Eesti uuel valitsusel võimalus jätkata riigi maine ehitamist sealt, kust see viimati pooleli jäi.

Ühiskonna ühendamine

See kõige valusam ja raskem ülesanne. Eesti väärtusruum on lõhki, on tekkinud võitjad ja kaotajad, süüdi olijad ja süüdistajad, edasiliikujad ja mahajääjad. Kes ja kuidas ühendab? Kuigi uuel valitsusel on viimaste riigikogu valimiste tulemustest lähtuvalt laiapõhjalisim ühiskondlik toetus, ei tohi unustada, et iga valitsus ja parlament vastutab kõigi ühiskonnagruppide eest.

Neid prioriteete silmas pidades tasub koalitsioonilepet lugeda. Leppest aga isegi olulisem dokument saab olema valitsuse tegevuskava ja reaalsed sammud selle elluviimiseks.

september 28, 2020

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) uuring ja arendusprojekt

EESMÄRK

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum aitab mõtestada äritegevuse kaasvastutust ühiskonnas ning koondab vastutustundlikke ettevõtteid – Miltton aitas 2017. aastal Foorumil juhtida riiklikul tasandil, sealhulgas riigi osalusega äriühingute seas, tähelepanu vastutustundlikule ettevõtlusele. Ühtlasi võtsime eesmärgiks tõsta vastutustundliku ettevõtluse alast teadlikkust ning tõmmata teemale riiklikku tähelepanu.

VÄLJAKUTSE

Tõsta riigiametite, -ametnike ning riigikogu liikmete teadlikkust vastutustundlikust ettevõtlusest. Võimalusel leida riiklik rahastus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumile.

MEIE LÄHENEMINE

2019. viis Miltton koostöös VEF-iga läbi uuringu „Vastutustundliku ettevõtluse hetkeseis, Milttoni ja VEF uuring: tippjuhtide arusaam“, et mõista, missugune on kontekst, kuhu asetub Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevus. Uuringu andmetel baseerudes lõime tegevuskava, kuidas kasvatada teadlikkust, leida toetajaid ning võimalusel ka rahastust.

TULEMUS

  • Kohtumine Riigikogu ja valitsuse liikmetega, kus VEFi juhatus tutvustas ettepanekuid, mis kutsuksid Eestis esile muudatuse vastustundliku ettevõtluse väärtustamises.
  • Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum esitas ka ettepanekud erakondade programmidesse lisamiseks.
  • Kohtumisest sündis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti initsiatiivil vastutustundliku ettevõtluse kokkuleppe allkirjastamine riigi osalusega äriühingute poolt. Vaata lähemalt siit.
  • NB! VEF riiklik rahastamine sel korral ei õnnestunud!